Kui alguses olid tema parukad suhteliselt rahumeelsed, siis varsti hakkasid nad kandma nimesid Lõvilakk ja Puudel, mis viitab otseselt nende väljanägemisele. Parukate kandmine muutus nii oluliseks, et hakati eristuma vastavalt seisusele. Vaimulikel oli nn ,,Hispaania" parukas, mis oli keskmise tiheduse ja ümara kujuga, kõrgete ametnike oma oli suur ja kõrge ning kandilise kujuga, sõjav'elaste oma seoti tagant lindiga kinni. Üle Louis XIV noorukipõlve pidutsemiseperioodil ,,noorenesid" ka daamid, kandes kas lapselikku käharpead või õlgadeni ulatuvaid juukseid, mis olid tagant lindiga seotud. Omal kohal olid ka spiraalidena keerduvad lokid. 17. sajandi 60. Aastast levis fontange (pr) tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat. Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal juuksed sassi. See kaunitari ei hirmutanud, ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuningale
Alguses olid Louis XIV parukad suhteliselt lihtsad, edaspidi ilmusid parukad "Lõvilakk" ja "Puudel", mis otseselt viitasid nende loomade väljanägemisele. Parukad kasvasid ka kõrgusesse, millega Louis XIV pikendas oma lühikest kasvu. Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele. Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja ümara kujuga parukad, kõrgetel ametnikel kõrged, kandilise kujuga. Sõjaväelaste parukad seoti tagant lindiga kinni JUUKSED NAISED Louis XIV noorukipõlve perioodil ,,noorenesid" ka daamid, kandes kas lapselikku käharpead või õlgadeni ulatuvaid juukseid, mis olid tagant lindiga seotud XVII sajandi 60. aastast levis tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat - Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal sassi. See kaunitari ei heidutanud, ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuningale see meeldis ja otsekohe asuti teda jäljendama