Eesti keelepoliitika
Selles kõiges saab süüdistada aind riiki, sest keelepolitiika pole
arenenud ja ei panda juurde sellele, et võõrkeele kõnelejaid saaksid selgeks eesti keele.
Eesti keelt peaks saama õppida juba lasteaias, et oleks kergem valida omale põhikool ja, et
kindlalt oleks pääs gümnaasiumi. On vaja, et muukeelsed inimesed saaksid suhelda eesti
keeles ja sellepärast on vaja neil sotsialiseeruda eestlastega. Sellepärast oleks hea, kui
tööandja annaks näiteks vene noorela võimaluse töötada baaris, kus saaks suhelda eesti keeles
ja end nii kiiremini arendada.
65% muukeelsetest pooldaks ühist eestikeelset lasteaeda, kus on teistest rahvustest laste jaoks
nende emakeelt valdavad abikasvatajad. Praegune keelepoliitika mõju ulatub tulevikku,
sellepärast on vaja tegutseda kohe. Riik ja poliitikud peaksid muutma süsteemi nii, et
muukeelsetel oleks lihtsam kohaneda ja saaksid samasugused võimalused tööturul kui ka igal
pool mujal.
annaabi.ee 
