Noolutamisel toimuvad järgmised muutused: 1) terase kuumutamine kuni 100 oC-ni ei tekita olulisi muutusi struktuuris ja mehaanilistes omadustes; 2) kuumutamisel temperatuuriintervallis 100…200 oC leiab aset süsiniku osaline eraldumine martensiidist ja väga väikeste karbiidiosakeste teke. Niisugust martensiiti nimetatakse noolutusmartensiidiks ja tema kõvadus üldiselt säilib, vähenevad ja ühtlustuvad karastamisel tekkinud sisepinged ja kasvab sitkus; 3) noolutustemperatuuril 200…300 oC võib suureneda mõnevõrra suure süsinikusisaldusega terasest detaili kõvadus tänu jääkausteniidi muutumisele martensiidiks .On selge, et keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke; 4) noolutustemperatuuri tõusuga eraldub
viimane aga võib toimuda ainult difusiooni teel. Selle tulemusena on legeerteraste noolutus vaja teha kõrgemal temperatuuril ja suurema kestusega süsinikterastega võrreldes. Eriti tugevalt selles mõttes mõjuvad karbiidimoodustavad elemendid- titaan, vanaadium ja volfram. Nagu juba eespool mainitud legeerteraste noolutusel ilmneb neil defekt, mida nimetatakse noolutusrabeduseks, selle tulemusena langeb oluliselt terase sitkus. I liiki noolutusrabedus ilmneb noolutustemperatuuril ligi 300 0C nii süsinik- kui legeerterastel. See on seotud martensiidi ebaühtlase lagunemisega tera sees ja terapiiril, mille kutsub esile kas madal noolutustemperatuur või väike kuumutuse kestus. II liiki noolutusrabedus on omane ainult legeerterastele, see ilmneb noolutamisel 500-550 0C metalli aeglasel jahtumisel. Kiirel jahutusel sitkus ei vähene vaid kasvab monotoonselt kogu noolutuse temperatuuri intervallis.
annaabi.ee 
