programmijuhi kokkuvõtvate sõnadega: "See asi küll ei toimi. Seda ei taha keegi." Meriste ja Brandes käisid kohast kohta, suus vahutamas üks ja sama jutt. Vanilla Ninjat esitlesid nad tähtsatele otsustajatele kui midagi täiesti ainulaadset. Lööklausega "Sellist bändi, kus oleks neli pilli mängivat ja poprocki tegevat tüdrukut, ei ole varem olnud." Neil läbirääkimistel ja uskumapanemistel oli Renee sõnul iseäranis tõhus kõrvalosa sõnal "Eesti". See tekitas nooblilt sisustatud koosolekuruumides huvi ka kõige muu kus see riik on, kes seal elavad, kui palju neid on kui bändi vastu ja nii libises jutt ladusamalt eesmärgini. "Ja kahtlemata mängis väga suurt rolli Vanilla Ninja jäätis," kostab Renee. "Meil oli igal pool selle jäätise paber kaasas, et vaadake, Vanilla Ninjal on omal maal jäätis! Selle peale kergitati kulmu ja hüüti: "Mida! Kuidas! See ei ole võimalik!"."
söandas oma «regaalid» välja võtta ja neid peegli ees proovida. Kuid kohtuniku tervislik seisund oli otse masendavalt rnuutlik. Viimaks teatati, et ta on paranemas, ja siis, et ta saab terveks. Tom oli pettunud ja ka veidi solvatud. Ta esitas kõhe lahkumisavalduse, ja samal ööl tabas kohtunikku uus haigushoog ning ta suri. Tom otsustas, et ta enam kunagi niiviisi inimesi ei usalda. Matused olid toredad. Noored karsklased paradeerfsid nii nooblilt, et äsjane liige pidi peaaegu kadedusest lõhkema. Kuid Tom oli siiski jälle vaba poiss; see oli ka midagi. Ta võis nüüd juua ja vanduda, kuid leidis oma üllatuseks, et ta seda ei soovi. See lihtne tõsiasi, et ta seda võis, hävitas soovi ja röövis asjalt võlu. Varsti avastas Tom imestusega, et igatsetud koolivaheaeg hakkas juba pisut igavaks muutuma. Ta proovis päevaraamatut kirjutama hakata, kuid kolme päeva jooksul ei juhtunud midagi, ja seepärast loobus ta sellest ettevõttest
annaabi.ee 
