60 000 Kasutusele võeti puupulkadega pakk-äkke ja vikat Peamiseks sissetulekualliks oli vilja,viina, õlle ja metsa müük Rahandus Esimesed kirjalikud teated müntide loomisest Tallinnas on säilinud 1265. aastast Müntimisõigus Tartus kuulusTartu piiskopile, kes ise raha ei loonud, vaid loovutas selle õiguse linnale. Sel ajal loodi ainult brakteaate, mis olid õhukesed ja ainult ühelt poolt vermitud mündid, mille nominaaliks oli penn Põhilise rahana kasutati Vana-Liivimaal riia marka, Lübeki- ja hamburgi penne Eesti kui transiidimaa Vene kaubandus Lääne-Euroopaga toimus Vana-Liivimaa kaudu tekkis Hansa Liit, mis koondas Lääne- ja Põhjamereäärsete maade kaubanduse Eesti sadamatest veeti läände metsa- ja põllumajandussaadusi, karus- ja loomanahku, mett, vaha, rasva, lina, puitu, tõrva ja vilja Eestisse toodi soola Porgugalist- varustati Soomet ja Põhja Venemaad
Tornlinnused Torni tüüpi linnuseid esines Eestis XIV sajandil üsna arvukalt. Neid ehitati maa- ning veeteede julgestamiseks ja samuti paikadesse, kuhu ei olnud vaja arvuka meeskonnaga suuri linnuseid. Väiksemaid tornlinnuseid ehitasid vasallid, kes hakkasid XIV sajandi teisel poolel linnadest ja kindlustatud keskustest oma läänimaale kolima. Alistatud talupoegade ülestõusude tõttu olid feodaalid sunnitud rajama kaitseehitisi, mis tornlinnuste näol olid küllaldaseks toeks väiksemate kallaletungide korral. Eriti hoogustus tornlinnuste püstitamine pärast Jüriöö ülestõusu 1343. aastal, mil hävitati hulk mõisaid Põhja-Eestis. Seetõttu on tornlinnused levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Neist enamik on hävinenud, osa seisab varemetes. Ainsad hästi säilinud ja tänaseks restaureeritud tornlinnused on Vaos ja Kiius. Vao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt XIV sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõi...
annaabi.ee 
