Elektrikalad, kuidas ja millised kalaliigid kasutavad elektrivälju
Elektriraid on kehakujult nagu teised raid, lamedad , ketta laadse kujuga ning sabauimed
pikkused varieeruvad. Nende suud ning lõpuste pilud paiknevad allkülgedel. Isas isenditel on
suguelundid saba alguses. Emased on "ovoviviparous" (ingl.k.), mis tähendab et nad toodavad
munarakke oma keha sees, aga mitte nad ei mune neid välja vaid järglased arenevad emase
isendi sees ja sünnivad välja arenenuna.
Kõige suuremaks liigiks loetaks atlandi elektriraid (Torpedo nobiliana), kes võib kasvada ligi 90
kg raskuseks ning võib tekitada 220 voldise elektrilise laengu. Elektriraidel on laigud
evolutsiooniliselt muundunud lihas rakkudest, mida nim, "electroplaques" (ingl.k.), mis
moodustavad elektriorgani. Need lihased tekitavad elektrilise laengu, mis on sarnane normaalsele
elektri laengule üle enamiku rakumembraanide, aga laeng on võimendatud suuresti ja
kontsentreeritult ühele kindlale väiksele piirkonnale. Elektrit on võimalik säilitada koes, mis
annaabi.ee 
