Aine ehitus ja radioaktiivsus
keemilise elemendi isotoopidel on ühesugused keemilised omadused, kuid erinevad füüsikalised
omadused. Mõned isotoobid võivad olla radioaktiivsed, nt vesiniku isotoobid (21Hdeuteerium; 31H
triitium)
Z ja N vahel mõjuvad tuumas erilised jõud tuumajõud, mis on väga tugevad ent väikese
mõjuraadiusega
Tuuma seoseenergia on nukelonide vastastikmõjuenergia vastandväärtus. Tuuma seoseenergia on
võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. ES=DMc2=(Zmp+NmnMt)*931,5MeV
Massidefekt (DM) on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe
DM=Zmp+NmnMt
Mida suurem on tuuma seoseenergia ühe nukleoni kohta ES/(Z+N) (eriseoseenergia), seda stabiilsem
on tuum.
RADIOAKTIIVSUS
Looduslik RA avastati 1896 Becquereli poolt. Ta märkas, et uraani soolad kiirgavad mingit kiirgust ilma
igasuguse välismõjuta. Väga intensiivselt kiirgab element Raadium sellest nim RA Kõik 83st
suurema jnrga elemendid per.süsteemis on RA