TROOPILINE KONTINENTAALNE HK- palav ja rmiselt kuiv, kujuneb troopiliste krbete (Sahara) kohal, valdavad laskuvad huvoolud ei lase pilvedel tekkida, pilvitu taevas, tagajrjeks hutemperatuuri suur pevane kikumine (Eestisse peaaegu ei jua, valitsev Vahemere res) TROOPILINE MERELINE HK- soe ja niiske, kujuneb vlja ookeanide kohalkrgrhuvndis ja passaattuulte vndis, selles piirkonnas valitsevad laskuvad huvoolud, pilvi ei teki ja sademeid pole, palju sajab mgedes tuulepealsetel nlvadel ja rannikualal (Eestis erandjuhul suvisel ajal L- Euroopast)
metipul on lhenenud. Ruwenzoris eristatakse viit taimkatteala: 12 km krgusel asuvad lesharitud maad, 23 km krgusel mgimetsad, 2,53,5 km krgusel bambuseala, 34 km krgusel kanarbikuala ja 44,5 km krgusel alpiniidud ja -nmmed. Sellest krgemal valitseb mgikrb. Ruwenzori mgede loodus on lopsakas ning seal elab palju haruldasi ja ohustatud taime- ja loomaliike, sealhulgas endeemseid liike. Mgedes elab teiste seas elevante, mitu esikloomaliseliiki ning 89 linnuliiki. Nlvadel kasvavad kuni kuue meetri krgused puis-eerikad, keenia puisristirohi ja lobeelia Lobelia deckenii. Kohalikud inimesed tegelevad oma igapevaste majapidamistdega. Nad veavad oma raskeid kandameid mda mgede teesi. Ruwenzori mestikus asub ja looduspark. Selle pindala on umbes 1000 km. See park on Aafrikas kolmas kige kaunima vaatega park ja on kuulus just oma mitmekesise taimestiku poolest.
Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. Voor-Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. Karrid Karsti pinnavorm. kitsad uurded ja nendevahelised hukesed teravaharjalised vaheseinad. Uurded vivad olla vaod vi narad. Vivad moodustada suuremaid süsteeme - karstiväljasid. Liigestussügavus ulatub mnest cm-st mne meetrini. Karrid kujunevad tavaliselt nlvadel allavoolava vee toimel. Lisaks lahustavale tegevusele on oma roll ka erodeerival tegevusel. Karrid vivad kujuneda ka mere- vi järverannal, kus tusu ja mnaaegne vi lainetuse tegevuse tagajärjel kaldale paisatud vee edasi tagasi liikumine phjustab karride kujunemist. Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved
Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. 5. Voor Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. 6. Karrid Karsti pinnavorm. kitsad uurded ja nendevahelised hukesed teravaharjalised vaheseinad. Uurded vivad olla vaod vi narad. Vivad moodustada suuremaid süsteeme - karstiväljasid. Liigestussügavus ulatub mnest cm-st mne meetrini. Karrid kujunevad tavaliselt nlvadel allavoolava vee toimel. Lisaks lahustavale tegevusele on oma roll ka erodeerival tegevusel. Karrid vivad kujuneda ka mere- vi järverannal, kus tusu ja mnaaegne vi lainetuse tegevuse tagajärjel kaldale paisatud vee edasi tagasi liikumine phjustab karride kujunemist. Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted
annaabi.ee 
