t3=1350 e3=1370 h3=-20 t4=1350 e4=1369 h4=-19 t5=1350 e5=1370 h5=-20 |h2-h1|=0mm5mm |h3-h1|=0mm5mm |h4-h1|=1mm5mm |h5-h1|=0mm5mm Laboratoorne töö nr. 20 Kompensaatorniveliiri kontrollimine Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Kinnise käigu niveleerimine Käik: hk-hteor50mm*L(km) hteor=0 (kinnises käigus) h1=1577-1571=6 h2=1517-1512=5 h1-h2=6-5=1mm h2=1493-1519=-26 h3=1557-1583=-26 h2-h3=-26-(-26)=0mm h3=1559-1527=32 h5=1494-1462=32 h3-h5=32-32=0mm h5=1528-1543=-15 h4=1431-1446=-15 h5-h4=-15-(-15)=0mm h4=1638-1630=8 h1=1549-1541=8 h4-h1=8-8=0mm Vahekaugus: 1-2 0,01401km kokku=0,11821km 2-3 0,03302km 3-5 0,02895km 50*0,34381=17,19
Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv määratakse nivelliiri horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. 2
Kasutatakse riiklikel võrkudel, ehitustel (tunnelites, elamuvundamentide, horisontaal osade mõõdistamisel); suurel ruumalal kulukas ja aeganõudev. · Baromeetriline- määratakse õhurõhu mõõtmisega; erinevatel kõrgustel on erinev õhurõhk. Kasutatakse projekteerimise eeltöös (, siis kui täpseid kõrgusi ei ole vaja), viga ulatub mõnest detsimeetrist kuni meetrini. · GPS- niveleerimine rakendatakse topograafilistel mõõdistamistel. Piiranguks on kallis aparatuur ja piiratud signaal. 7. · Nivelliir o Kõrgtäpsed (±0,5mm/km) o Täpsed (±3mm/km) o Tehnilised (±10mm/km) o Silindrilise vesiloodiga (elevatsioonikruviga) o Kompensaatoriga o Optilised o Elektroonilised · Niveleerimislatid (2tk) o Jäigad o Liigendiga o Teleskoop
Kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse kaugus horisontaalpinnal ja vertikaalnurk. Kõrguskasvud arvutatakse trigonomeetriliste funktsioonide abil. Rakendatakse kõikides tänapäevastes elektrontahhümeetrites. 3) Baromeetriline nivelleerimine Punktide omavaheline kõrguslik erinevus arvutatakse baromeetri näitude alusel (õhurõhkude erinevuse põhjal). h = H2 - H1 = H * (P1 - P2), kus H on baromeetriline suurus, saadakse spetsiaaltabelist. Baromeetriline niveleerimine on suhteliselt ebatäpne - 03 meetrit tasandikel (pigem siiski üle ühe meetri), mäestikes 2 meetrit ja rohkemgi. Kasutatakse peamiselt geoloogilistel ja geofüüsikalistel uuringutel. 4) Hüdrostaatiline nivelleerimine Punktide omavaheline kõrguslik erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. Täpsus sõltub vahemaast, kasutatud vedeliku viskoossusest, lugemite võtmise meetodist/seadmest
Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Projekteerides selle joone rõhttasandile ja vähendades saadud kujutise plaani mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile. 46. Nivelleerimise liigid · Geomeetriline nivelleerimine; · Trigonomeetriline nivelleerimine; · Baromeetriline nivelleerimine; · Hüdrostaadiline nivelleerimine; · GPS- niveleerimine. 47. Kõrguslike nivoopindade omadused 48. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast nivelleerimisel asetame ühte antud punkti, nt punkti A paigaldatud statiivile nivelliiri, teise punkti B aga vertikaalse lati. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotised algavad nullist, siis keskmise niidi lugem e on võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti B kohal. Olles
Punkti nr juurde ei kirjutata. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et kahe naaberpunkti vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 44. Nivelleerimise liigid Geomeetriline nivelleerimine; Trigonomeetriline nivelleerimine; Baromeetriline nivelleerimine; Hüdrostaadiline nivelleerimine; GPS- niveleerimine. 45. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast nivelleerimisel asetame ühte antud punkti, nt punkti A paigaldatud statiivile nivelliiri, teise punkti B aga vertikaalse lati. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotised algavad nullist, siis keskmise niidi lugem e on võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti B kohal. Olles mõõtnud sama
annaabi.ee 
