Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. Raske värvitu vedelik. Vähesel hulgal lisatult tõstab see oktaani arvu, aga saastab keskkonda mürgiste pliiühenditega, mis kogunevad organismis ja kahjustavad meid ajaga. Teine võimalus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust (näiteks 2,2,3 – trimetüülbutaanil). On ka tõstetud mitmesuguste hapnikuühendite, näiteks eetrite või nitrometaani lisamise asemel. Mootorikütusena on proovitud ka alkohole, näiteks etanooli, aga see tuleb kõne alla ainult troopikamaades, kus suhkruroo jäätmetest toodetav etanool on väga odav. On lisatus 2,2,4 – trimetüülpentaani (tehnikas nimetatakse isooktaaniks). Väga väikse detonatsiooni kindlusega on ka heptaan. Diiselmootori tööpõhimõte. Diisli puhul peab õhku niipalju kokku suruma, et see kuumeneks temperatuurini, mille puhul sinna pritsitav
võtta ja mootor on ka boosti all pea kogu aeg. Autodel on see vähem kasutusel, esiteks hind on $2000 või rohkem, teise takistuse tekitab (mitte kõigi jaoks) vahejahuti 10sentimeetrine kõrgus ehk õhukogur hakkab juba katusest kõrgemale ulatuma, kolmandaks, automootorid on harva boosti all, neljandaks, jahutusvee süsteemi keerukus. Võistlusklassides on vahejahutid aga keelatud, iseasi palju neist metanooli ja nitrometaani puhul ka kasu oleks. Kuna bloweris on ligikaudu mootori töömahule vastav kütusesegu, siis selle lõhkemisel võivad olla tagajärjed. Nende leevendamiseks on tänavakompressorites vedruga heitklapid, mis avanevad ülerõhu korral, võistlustel aga on sageli nõutav sisselaskekollektori esiseinas olev kaitseplaat (burst panel), mis lendab eest kui kompressor plahvatada suvatseb.
Näites toodud ainete valik on põhjendatud sellega, et a) bromiidid ja jodiidid on palju kallimad b) metüülhalogeniidid (see oleks siis variant CH3Hal + (CH3)2CHCH2ONa) on gaasilised või liiga lenduvad ja seepärast ei võimalda reaktsiooni soojendamise abil kiirendada. 10 23. 1 kg CH3NO2 ruumala on 878,73 cm3. Sellise koguse nitrometaani põlemisel eraldub 12 MJ energiat. Järelikult 3500 cm3 CH3NO2 põlemisel eraldub 36,91 MJ energiat. 3500 cm3 CH3NO2 mass on 3, 076 kg ning moolide arv 50,43 mol. 2CH3NO2 + 1,5O2 ® N2 + 2CO2 + 3H2O 50,43 mol CH3NO2 põletamiseks kulub 37,82 mol O2 ehk 847,17 dm3 O2 ehk 4236,12 dm3 õhku sekundis. 1 kg C8H18 ruumala on 1420,45 cm3. Sellise koguse oktaani põlemisel eraldub 42 MJ energiat.
annaabi.ee 
