"nitrofiilsemate" - 1 õppematerjal

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

Rabade taluvussuutlikuse näiteks lämmastiku eutrofeeruvale mõjule on näidanud, et N depositsioon üle 5 kg/ha aastas võib hakata muutma koosluse liigilist koosseisu. Eesti ökosüsteemide kaardistamine on näidanud, et lämmastiku sadenemise kriitiline tase, mis võib põhjustada ökosüsteemide eutrofeerumist on 4,9-6,4 kg N/ha aastas (Maasikmets 2004: 43, 112). Kuna rabad toituvad vaid sademetest, asendub liigse väetamise tagajärjel rabale iseloomulik taimestik nitrofiilsemate liikidega. Vähem konkurentsivõimelisemad liigid tõrjutakse kooslusest välja. Taimede liigilise koosseisu muutumine mõjutab ka faunat, eriti putukate, mitmekesisust, kuna mitmed liigid kaotavad peremees- või toidutaimed ja vastupidi (Maasikmets 2004: 43). Intensiivistub puude kasv, mistõttu pikaajalise tugeva sissevoolu mõju all olnud raba „kasvab metsa“. Puude juurdekasvu suurenemise üheks peamiseks põhjuseks peetakse kõrget N depositsiooni, mis on ühtlasi üheks peamiseks