psühholoogilisest vaatenurgast. Lämmastikühendeid küll imatakse kuid palju aeglasemalt ja süstemaatiliselt. (Vogtmann 1985) 4. Nitraadid toidus Nitraatide sisalduse järgi saab söödavaid taimi jagada kolme põhilisse gruppi. Esimese grupi moodustavad väga kõrge nitraadi sisaldusega taimed (üle 1000mg/kg). Siia kuuluvad näiteks salat, spinat, söögipeet, naeris, rabarber. Teise grupi moodustavad keskmise nitraadisisaldusega taimed (50-1000mg/kg). Selles grupis on kõik ülejäänud köögiviljad ja kartul. Madala nitraadisisaldusega, ehk kolmandas rühmas on marjad, puuviljad ja tera- kaunviljad. Nendes on nitraadi kogus 0,5-50mg/kg. (Elias 2012) See on tavapärane, et kõige kõrgemad nitraadi tasemed on leitud kapsas, madalam porgandis ja kõige madalam kartulis. Üldine reegel on et lehelised köögiviljad koguvad endasse rohkem nitraate, järgnevad juur-köögiviljad ja kartulid.
taimede saagikuse tõstmiseks kasutatakse lämmastikväetiseid ehk nitrate.Boussingault katsete tulemusel kindlaks, et taimed õhulämmastikku ei omasta, vaid võtavad seda mullas. Peamise osa lämmastikväetistest omastavad taimed nitraatidena, mida nad kasutavad oma elutegevuseks. (-)Lämmastikväetistega üleväetamisel satub palju nitraate veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist, vetkate vohamist ja veekogude kinnikasvamist. Pealegi põhjustab liigse nitraadisisaldusega köögiviljade söömine vähki, kuna nitraadid võivad organismis muutuda mürgisteks nitrititeks. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitgaaside koostises paisatakse suurtes kogustes atmosfääri lämmastikoksiide.Kõrgendatud lämmastikdioksiidi sisaldusega õhk võib kahjustada inimeste hingamisteid. Nitraade leidub salatites, kaun-, tera- ja juurviljades, Noortes taimedes on nitraate rohkem kui vanades.
kättesaadavaks. Osa tekkivast ammoniaagist muudetakse denitrifitseerivate bakterite toimel uuesti molekulaarseks lämmastikuks, mis eraldub atmosfääri. Lämmastikuringet kujutavad lihtsustatult järgmine skeem ja joonised: Looduslikku lämmastikuringet mõjutab osaliselt ka inimtegevus. Lämmastikväetistega üleväetamisel satub palju nitraate veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist, vetkate vohamist ja veekogude kinnikasvamist. Pealegi põhjustab liigse nitraadisisaldusega köögiviljade söömine vähki, kuna nitraadid võivad organismis muutuda mürgisteks nitrititeks. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitgaaside koostises paisatakse suurtes kogustes atmosfääri lämmastikoksiide. Kõrgendatud lämmastikdioksiidi sisaldusega õhk võib kahjustada inimeste hingamisteid. Kui lämmastikoksiidid reageerivad õhus oleva niiskusega niiskudega, siis moodustavad nad happeid ning vihmana alla sadades põhjustavad loodust kahjustavaid happevihmu.
Kui taimed ja loomad surevad, nende valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muutub jälle taimedele kättesaadavaks. Osa tekkivast ammoniaagist muudetakse denitrifitseerivate bakterite toimel uuesti molekulaarseks lämmastikuks, mis eraldub atmosfääri. Looduslikku lämmastikuringet mõjutab osaliselt ka inimtegevus. Lämmastikväetistega üleväetamisel satub palju nitraate veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist, vetkate vohamist ja veekogude kinnikasvamist. Pealegi põhjustab liigse nitraadisisaldusega köögiviljade söömine vähki, kuna nitraadid võivad organismis muutuda mürgisteks nitrititeks. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitgaaside koostises paisatakse suurtes kogustes atmosfääri lämmastikoksiide. Kõrgendatud lämmastikdioksiidi sisaldusega õhk võib kahjustada inimeste hingamisteid. Kui lämmastikoksiidid reageerivad õhus oleva niiskusega, siis moodustavad nad happeid ning vihmana alla sadades põhjustavad loodust kahjustavaid happevihmu.
annaabi.ee 
