Väärisgaasid
Need ühendid on
diamagneetilised. Xe(II) ühendid lagunevad aeglaselt vees. Hüdrolüüsiga kaasneb
sageli disproportsioneerumine (2XeF2= XeF4+Xe).
Ksenoon (IV) ühendid: on saadud fluoriidi XeF 4 ja oksiidfluoriidi XeOF2. Kõik nad
on tahked lenduvad ained ning tavalisel temperatuuril üsna püsivad. Kristallilise XeF4
DH298= -252 kJ/mol, tihedus 4,04 g/cm3. Sulab 114ºC juures märgatavalt lagunemata.
XeF4 saadakse Xe oksüdeerimisel Fluoriga 400ºC - nisoojendamisel , elektrilahendusel
või elavhõbedalambiga kiiritamisel (Xe+2F2=XeF4). Ksenoon (IV) ühendid on küllalt
tugevad oksüdeerijad. Soojendamisel oksüdeerivad nad vesinikku, plaatinat (Pt+
XeF4+2HF=H2[PtF6]+Xe, 4KJ+ XeF4=Xe+2J2+4KF). Soojendamisel ja hüdrolüüsil
XeF4 disproportsioneerub (3XeF4=2XeF6+Xe).
Ksenoon (VI) ühendid: Xe (VI) ühenditest on tuntud fluoriidid (XeF 6), oksiidid
(XeO3), oksofluoriidid (XeO2F2), hüdroksiidid (Xe(OH)6) ja XeO42- ning XeO66- tüüpi
kompleksühendid