M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
seepärast jooksid mul külmavärinad üle selja. Siis kuulsin kaugelt metsast niisugust häält,
mida teeb tont, kui ta tahab rääkida sellest, mis teda painab, kuid ei suuda rääkida nii, et
temast aru saadaks, ega saa seepärast hauas rahu ning peab öösiti rändama ja kaebama. Ma
läksin
nii kurvaks ja olin nii hirmunud, et oleksin kangesti taht.nud kedagi endale seltsiliseks. Siis
tuli
äkki ämblik ronides mu õlale ja ma nipsasin ta minema, nii et ta lendas küünlatulle. Enne kui
ma
jõudsin paigalt liikuda, oli ta kägaraks põlenud. Teadsin,
215
ilma et keegi oleks mulle seda öelnud, et sel on kole paha tähendus ja et see toob mulle
õnnetust; olin seepärast suures hirmus ja mu püksid sõelusid püüli. Tõusin püsti, tiirlesin kolm
korda iseenda ümber ja tegin iga kord rinnale ristimärgi; siis sidusin endale niidi väikese
juuksetuti ümber, et pahu vaime eemale peletada. Aga usku mul sellesse ei olnud. Seda