Kirjand vagabundlik Toomas Nipernaadi
järgmisteks suurteks sammudeks. Gailiti novelliski pakub Nipernaadi just sedasorti kogemust
nendele paljudele naistele keda ta kohtab, nendega manipuleerides ja asjatuid lootusi äratades.
Seejärel lahkudes nende elust igaveseks, jättes maha nad armuvaludes, ise ükskõikselt
järgmist seiklust otsides.
Teistele meeldimiseks, tehakse vahel hullumeelseid asju. Keeratakse lähedastele selg,
varastatakse, valetatakse. Toomas Nipernaadilgi oli mingisugune probleem enda
tunnistamisega. Küll ta teeskles end olevat pastor, muinasteadlane, madrus või keegi teine. Ta
ei mõistnud, et üks inimolend ei saa olla multifunktsionaalne, ei ole häbiasi olla sina ise,
pigem just vastupidi see on auasi. Õiged sõbrad, kallimad armastavad sind sellisena, nagu sa
tegelikult oled, mitte mingit väljamõeldud isikut. Need ei ole sõbrad, kes hõõruvad külje alla,
eesmärgiga mida välja pressida või su üle nalja teha.