Elektrotehnikas nimetatakse selliseid tasemeid potentsiaalideks. Kui vooluallika klemmidel on erinevad potentsiaalid, siis saab selle ühendamisel vooluringi tekkida pinge. Niisiis pinge on potentsiaalide vahe. Pinge mõõtühik on volt (lühend V). Sulle teada pinged on taskulambi patareil 4,5V, elemendil ehk ümargusel patarel 1,5V, auto akul 12V, valgustuseks kasutataval vooluvõrgul 230V ja tööpinke käivitaval vooluvõrgul 400V. Vooluallikate erinevaid nimipingeid võib võrrelda erineval kõrgusel olevate veeanumatega. Voolutugevus on elektri (laengute) hulk, mis läbib juhtme ristlõiget ühes sekundis. Ristlõige on see pind, mida näed kui vaatad juhtme otsa. Mida suurem elektrihulk läbib juhtme ristlõiget ühes sekundis, seda suurem on voolutugevus. Suurema ristlõikega juhe talub suuremat voolutugevust. Voolutugevuse mõõtühik on amper (lühend A). Sinu tuba valgustavat lampi läbib vool tugevusega kuni 0,5A,
Soovitatakse võrkude lubatud maksi- maalpingeid 420, 525, 765 ja 1200 kV. Perspektiivis mittesoovitavaks stan- dardseks suurimaks lubatavaks kestevpingeks on IEC kohaselt ka 363 kV, mis vastab meil kasutatavale nimipingele 330 kV. See ei tähenda loomulikult va- jadust üle minna olemasolevalt mõnele muule pingele. Eestil seisab ees nimipingete süsteemi korrastamine. Vastavalt rahvusvaheli- sele standardile EVS - IEC 38-1996 peetakse mittesoovitavaks Eestis kasuta- tavaid nimipingeid 6, 15 ja 35 kV, mida tuleb arvestada võrgu kujundamisel ja seadmete valikul. Toetudes paljude maade uurimustele ja kogemustele, on otstarbekas vähenda- da ajalooliselt väljakujunenud nimipingete arvu ning piirduda kõrgepinge (110 kV) ja madalpinge (230/400 V) vahel vaid ühe keskpingega. Rea maade elektrivõrkude hinnangul on selliseks jaotusvõrgu pingeks 20 kV. Edukalt ka- sutatakse 20 kV pinget Lätis, Soomes, Rootsis ja paljudes teistes Euroopa
annaabi.ee 
