Ülevaade nimeuurimisest ja –korraldusest
Ülevaade nimeuurimisest ja korraldusest
Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri,
algtähendust, päritolu ja muutumist. Onomastika kitsam haru on keele või piirkonna nimed.
Nimed jagunevad: kohanimed ehk toponüümid ja isikunimed ehk antroponüümid.
Nimeuurimine sai alguse kohanimede uurimisest, alles hiljem hakati uurima kohanimesid.
Eestis hakkasid kohanimesid uurima Eestis elavad baltisakslased 19.sajandil. Nad uurisid
põhiliselt vere lõpulisi nimesid.
Tänapäevane nimeuurimine Eestis sai alguse 1960. aastatel. Keskne nimeuurija oli siis Valdek
Päll, kes oli keskendunud peamiselt Põhja-Tartu kohanimedele. Hetkel tegeleb kohanimedega
Marja Kallasmaa, kes on keskendunud Saaremaa kohanimedele. Hiljem on ta uurinud ka
Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid. Teised kohanimeuurijad, kes teevad oma
põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas,
kes o...