ILMA ENNUSTAVAD ARVUTID ALINA SAMOILOVA Ilma ennustamine kuulub laia meteoroloogiaks nimetatavasse teadusvaldkonda. Selle eesmärgiks on vaadelda ja uurida atmosfääris aset leidvaid protsesse. Näiteks soojade ja külmade õhumasside liikumine, pilvede teke ja areng. Ilma ennustus on tulnud meteoroloog Lewis Richardsoni mõttest, kus ta arvas, et kuna atmosfäär allub füüsikaseadustele, võib ta ilma ennustada matemaatiliste arvutuste abil. Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad mahukaid matemaatilisi arvutusi suurtest vaatlustest ja muudest allikatest kogutud andmehulkadega
kasutatakse kümnendaritmeetika kahend-kümnendkoodis teheteks; P (parity) paaristulem. Lipp seatakse P = 1, kui registri ühtede summa on paaris, ja P = 0, kui summa on paaritu; CY (carry) ülekanne. Lipp seatakse CY = 1, kui oli ülekanne registri seitsmendast bitist. Kui ülekannet ei olnud, siis CY = 0. T (trap) püünisetunnus. Kui T = 1, s. t lipp on seatud, siis toimub programmi katkestus pärast jooksva käsu täitmist ja siire püüniseks nimetatavasse 80 eriprogrammi. Seda lippu kasutatakse peamiselt programmi silumisel. Lippude tähistena võib kasutada ka mitmeid teisi tähti. Mikroprotsessori Intel 8086 ja 80386 lippudest annab ülevaate tabel 2.2. Tabel 2.2 Protsessoriperekonna Intel 8086, 80386 olekuregister ¦11¦10¦F¦E¦D¦C¦B¦A¦9¦8¦7¦6¦5¦4¦3¦2¦1¦0¦