Õhurõhk
Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus on Maast 384
400 km). Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on
Maa massist 81 korda väiksem ja raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal.
Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel
näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid
nimetataksemandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit.
Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn
mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. uu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus
on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks
ümber Maa.
Samuti tasub meeles pidada, et Kuul pole õhku, mis soojust edasi kannaks. Sest kuul ei ole nii
annaabi.ee 
