sulam. Melhior sisaldab umbes 30% nikklit, 0,6-1% rauda ja 0,8-1,3% mangaani. Melhiorist valmistatakse paljusid lauatarbeid ( toole, laude, jms. ) Samuti on valmistatud erinevad sendid ja mündid melhiorist, erinevad ehted, mida me kannavad on ka valmistatud melhiorist. Minnes arsti juurde võime näha ka enda ümber palju melhiorit, sest nimelt valmistatakse melhiorist ka arstiriistu. Melhiorist valmistatakse ka lauanõusid ( nuge, kahvleid, jms ). Suurema nikkli sisaldusega melhiorist valmistatakse laevade aurujõuseadmeite kondensaatori torusid, mida jahutatakse mereveega. Melhior on sulam. Sulamid on mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud materjal. Sulamitel on eeliseid võrreldes puhaste metallidega. Sulamid on palju odavamad kui puhtad metallid samuti veel palju kõvemad ja tugevamad. Sulamitel on palju madalam sulamistemperatuur kui puhastel metallidel. Sulamid on ka
vask Mikrostruktuuride jooniste selgitus: Lihv 1 Puhas lõõmutatud vask (Cu). Joonisel märgitud eri värvi terad on tegelikult täpselt ühesugused. Söövituse käigus on need eri värvi läinud. Lihv 2 Puhas külmdeformeeritud vask (Cu). Erinevad värvid on jälle kujunenud söövitamise käigus. (Tahvlile oli kirjutatud, et tegu on terasega aga moodlis olevas dokumendis on kirjas vask. Selle pärast on kirjaviga eelmisel leheküljel.) Lihv 3 Vase-Nikkli sulam. Joonisel on on üks vask (Cu) märgitud horisontaalsete joontega ja nikkel (Ni) vertikaalsete joontega. Lihv 4 Pseudosulam. Väikesed täpid on koobalt (Co) ja ülejäänud on volframi (W) ja süsiniku (C) sulam. Lihv 5 Eutektkoostisega plii (Pb) ja antimon (Sb) sulam. Ära viirutatud tükid on antimon ja ülejäänud on plii. Lihv 6 Eutektkoostusega raud (Fe) ja süsiniku (C) sulam. Ära viituratud osa on raud ja valgeks jäetud veerud on süsinik. Lihvide küsimused:
2. Leidumine looduses Koobalt on 33-as kõige levinum element ning seda leidub õhus, mullas, setetes, pinna- ja põhjavees[1]. Maal puhast põlist koobaltit ei ole, sest selle tekkimist takistab atmosfääris hapnik ning ookeanides kloor. Looduslikke koobalti ühendeid leidub maal palju, enamikkes kivides, muldades, taimedes ja loomades on väheses koguses koobalti ühendeid. Koobalt leidub väikese komponendina vase ja nikkli mineraalides ning põhilise metallilise komponendina väävli ja arseeni ühendites. Peamised ühendid on CoAsS, CoAs 2, (Co,Fe)AsS, CoAs3 mida kaevandatakse koobalti ning kõrvalproduktina arseeni saamiseks. Koobalti- arseeni mineraale katab mõnikord sekundaarne punane-roosa kristallne kiht nimega punane koobalt, Co3(AsO4)2 * 8H20. Tegu pole hinnalise mineraaliga, kuid ajalooliselt on kaevandajad kasutanud seda kui näitajat, et lähedal asub koobalt ja hõbe[2].
keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Nikkel tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust, voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Nikkel alandab martensiitmuutuse temperatuure. Niklit kasutatakse konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabadest terastes 8-10%. Umbes 10% nikkli maailmatoodangust kulub katalüsaatorite valmistamisele. Nikkel peamiseks kasutusalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikaliskeemiliste omadustega sulamite valmistamisel. NiSO 4 on tähtsaim nikli sool, mida kasutatakse galvanotehnikas nikeldamisvedeliku koostisosana. Nikli ühendeid kasutatakse ka keraamikatööstustest värviühenditena.
reaktiivmootorid ja turbiinid, mis peavad kannatama suurt kuumust ja samas olema ka tugevad. Kunagi kasutati molübdeeni värvi tegemiseks, võimalik oli toota sinist, punast, kollast, pruuni ja musta värvainet, millega värviti siidi, puuvilla, lina, villast riiet, nahka ning puitu. Vanalajal kasutati molübteeni mõõkade valmistamisel, sest selle kasutamisel ei muutunud mõõgad nüriks ja olid väga kõvad ning tugevad. I Maailasõja ajal kasutati molübdeeni ja nikkli sulamit ka tankisoomuste tegemiseks, kusjuures kolm korda õhem soomus oli ikkagi tugevam kui eelmine 76 mm mangaanterasest soomus. Mingil määral kasutatakse, või kasutati molübdeeni ka väetisteks, sest see suurendab taimede saagikust. Kui taimedel on vähe molübdeeni, siis nende kasv aeglustub, saak väheneb, lehed muutuvad plekilisteks ja õied võivad maha langeda ning taimedel on probleeme ainevahetusega.
Järved Suurim järv on Laguna de Leche, kus asub kariibi flamingo looduslik elupaik. Selle järve vesi on piimjat värvi, kuna järve põhi on lubjakivist. Veekogude tähtsus majandusele Jõgesid kautatakse suhkru ning muude tööstuskaubade transpordiks. Kuigi pole laevatatavaid jõgesid Kuubas palju, mängivad nad suurt osa kaupade transpordis. Veekogude reostus Palju põllumajanduslikku saastet satub jõgedesse ja sealt omakorda merre. Samuti reostab vett nikkli tööstus saare kirdeosas. Tänu inimeste ehitatud tammidele kuivavad jõed talvel tihtipeale ära ja jõgede suudmealad on mudased ja sopased elutud veekogud. 6 Kokkuvõte See uurimustöö täitis oma ülesande ja uuris Kuuba pinnamoodi ja veekogusid ning ka kliimat ja majandust. Sain teada palju uut ja huvitavat. 7
3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 polümerid võivad olla plastmassid ehk tehnopalstid, kummid, õlid. 2.3 metallide ja mittemetallide segud. NT: evoniit (kummi- väävlisegu) 2.4 keemilised puhtad elemendid.(vask, hõbe, wolfram)- kasutatakse elektroonikas. Vastavalt kasutusalale liigitame materjale: 1
Kuidas mõjutab süsiniku sisaldus terase mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi? Alla 0,5% C sisaldusega terased ei karastu, halvasti valatuvad, halvasti keevitatav ja üle selle protsendi sisalduse on normaalne. Süsiniku sisaldus määrab terase tugevuse ja kõvaduse. Mida rohkem on terases süsinikku seda kõvem ta on, aga tugevus muutub halvemaks. 16.Milline mõju on legeerivatel elementidel (Cr,NI,V,Ti,W) teraste omadustele? Kroomi, Nikkli, Titaani ja Wolframi lisamine muudab terase kõvemaks. Vanaadiumi lisamine annab terasele tugevust juurde. 17.Milliseid terase omadusi mõjutavad lisandid räni, mangaan, väävel ja fosfor? Räni ja mangaan muudavad terase sitkemaks. Tänu väävlile on teras hästi lõiketöödeldav (annab lõikamisel lühikese murduva laastu, mida lõiketsoonist on kerge eemaldada). Ent väävel viib alla terase mehaanilised omadused, eelkõige sitkuse
annaabi.ee 
