„Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations“
+20, -10 ja +20 ning soojem pool oli küllastunud niiskusega. Katsekeha sooja õhu poolsele
küljele tekkis kondensaat.
Katsekehad olid erineva tihedusega, suurema tihedusega proovikehad (A ja B) olid jaotunud
nähtavalt jäätunud niiskuse ja vedela kondensaadi piirkondadeks. Katsekehal C, mis oli
teistest kergem, esines ka jäätunud ning vedelat kondensaati, kuid puudus kindel joon nende
piirkondade vahel.
Niiskusskindlustegurid, mis arvutati kogutud andmete põhjal kõikide materjalide kohta, nende
katsete korral, kus Ti=+ 20°C, Te= 20°C kuni 3 korda kõrgemad kui tabeliväärtus, kus µ=1
mineraalvilla puhul, mille tihedus on 10-200 kg/m3. Katsetel teiste temperatuuridega jäi µ
väärtus lähemale tabeliväärtusele.
Edasised uuringud on olulised leidmaks miks on niiskuskindlustegur (µ) kivivillas jäätunud
kondensaadi moodustumise tingimustes suhteliselt kõrge ning kas see võib kivivilla omadusi