1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda
Võrumaa kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia õppetool Pto-07 Puidu kuivatamine Laboratoorne töö nr. 1 Puidu niiskussisalduse määramine Õpilane: Tõnu Tomson Õpetaja: Andrus Luts Väimela 2008 Töö eesmärk: Niiskuse liikumine puidus niiskussisalduse määramise käigus. Kontrollkatsekeha puiduliik: mänd Töö käik: Valmistatud kontrollkatsekeha ja määratud selle esialgne mass ja mõõtmed, edasi
Niiskus on peamine puidu tugevust mõjutav parameeter. Seetõttu taandatakse puidu (tugevus) omadused 12 % juurde, et neid saaks adekvaatselt omavahel võrrelda. Vee hulga suurenedes kuni rakuseina küllastuspunktini väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. Niiske puit on kuivast alati nõrgem, sest niiskus eraldab puurakke teineteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Niiskussisalduse muutus mõjutab eelkõige mahu muutust. Näiteks 150 mm laia voodrilaua niiskussisalduse muutumisel 30%-lt 10%-ni kahaneb voodrilaua laius 9 mm. See on eriti oluline sulundiga laudadel, kuid ka muul materjalil. Peale tugevuse ja mõõtmete mõjutamisel on niiskuse sisaldus oluline komponent bioloogiliste kahjustuste tekkimisel. Seente arenguks on vajalik temperatuuri 20°C-32°C ja niiskust üle 20%. Seega kui niiskus puidus tõuseb üle 20% hakkavad tekkima sinetust või mädanemist
Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin
NIISKUS Suhteline (relatiivne) niiskus- õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe. või RH (- või %). Absoluutne niiskus- on ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Niiskus ehitusmaterjalides Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: auruna, veena, jääna Niiskuse liikumapanevaks jõuks on: - -Suhtelise õhuniiskuse erinevus (,RH)
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi
PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse
................................................................. 3 3.Kasutatud vahendid ...................................................................................................................... 3 4.Katse metoodika........................................................................................................................... 3 4.1.Tiheduse määramine ............................................................................................................. 3 4.2.Niiskussisalduse määramine ................................................................................................. 3 4.3.Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu. ......................................................................................................... 4 4.4.Valemid ................................................................................................................................. 4 5.Katsetulemused ...
{ ,:. TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tlpsus 0,1 g 4
Puidu katsetamine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Puit puidu elementaarkoostise peamised komponendid on süsinik, vesinik ja hapnik. Ehitusmaterjalina kasutatakse puitu tema tugevuse tõttu, ehkki kaalult on ta kerge. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal täpsusega 0,01g proovikehade kaalumiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2:
1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g]
22,0 20,1 30,5 8,93 20,5 19,6 30,8 11 20,7 19,7 30,8 12,456957 445 461 20,6 19,6 30,8 5,54 20,3 19,5 30,7 12 20,5 19,7 30,7 12,268337 417 432 20,3 19,6 30,8 5,11 3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm²] arvutatakse valemiga nr 4: Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus
1. Dermis on naha tugikiht; moodustab epidermisele tugikoe; paksus on 1-2mm; niiskussisaldus 70%; demis koosneb rakkudest, rakuvaheainest ja sidekoekiududest; selles kihis asuvad verekapillaarid ja lümfisooned, mille abil toimub epidermise ainevahetus; selles kihis on veel närvikiud, higi- ja rasunäärmed ning karvatupped Dermis määrab nahakvaliteedi eelkõige toonuse ehk elastsuse ja turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest) · Annab epidermisele toitaineid; õhem kiht; kiud lõdvas asendis 2) Stratum reticulare võrkkiht (4/5 dermisest) · Moodustab võrgustiku dermises; tugevam, elastsem ja venivam kiht; dermise tugikude 1. Dermise rakuvaheaine
vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Suur proteiinisisaldus (kuivaines 14% ). 4 Kasvatamine • Omalaadsed iseärasused. • Vähem talvekindel (võrsumine ka väike) • Õitsemine keskmisena ( talirukki-ja nisu vahepeal). • Terade pead kipuvad kasvama (niiske ja palju sademeid). • Koristusküpsust raskem määrata (valmib suuremate niiskussisalduse tingimustes). • Koristus kipub jääma augusti l (olenevalt aastat) 5 Pilte http://germany.agroua.net/images/img_company/img_product / http://web2.mendelu.cz/af_222_multitext/krmiva/page.php?lang=eng&id=16 6 Kokkuvõte • Omapärane ja kindlasti edasiarenev vili.
Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on iseloomulikud välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, betooni niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi
elastsusele tihedalt karkassi vastu, välistades õhukanalite ja tühimike tekke, mis vähendaksid konstruktsiooni soojapidavust. Samuti tuleb jälgida, et villa paigaldamisel ei jääks nurkadesse ning servadesse tühimikke. Villa paksus tuleb valida vastavalt konstruktsiooni (prussi) paksusele. Tuleb paigaldada aurutõke, kui on oht niiskuse sattumisele villa sisse. 54. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? Suhteline õhuniiskus õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe või RH (- voi %). Absoluutne õhuniiskus ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). 55. Kuidas väljendatakse niiskussisaldust materjalis? · kaaluline niiskussisaldus u (kg/kg) · niiskussisaldus massi mahu järgi w (kg/m³) · mahuline niiskussisaldus (m³ /m³) 56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus?
oma elastsusele tihedalt karkassi vastu, välistades õhukanalite ja tühimike tekke, mis vähendaksid konstruktsiooni soojapidavust. Samuti tuleb jälgida, et villa paigaldamisel ei jääks nurkadesse ning servadesse tühimikke. Villa paksus tuleb valida vastavalt konstruktsiooni (prussi) paksusele. Tuleb paigaldada aurutõke, kui on oht niiskuse sattumisele villa sisse. 54. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? Suhteline õhuniiskus – õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe φ või RH (- voi %). Absoluutne õhuniiskus – ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). 55. Kuidas väljendatakse niiskussisaldust materjalis? • kaaluline niiskussisaldus u (kg/kg) • niiskussisaldus massi mahu järgi w (kg/m³) • mahuline niiskussisaldus Ψ (m³ /m³) 56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus?
kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Riketeks loetakse selliseid kürvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad metsamaterjali kvaliteedi alla lubatud normi. Tavalisemad rikked on: 1) puu kasvamisel tekkinud kõverus, kasvaja, okslikkus jt, 1) puu kasvamise ja puitmaterjali säilitamiseajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused tõugurikked, puidumädanikud, külmalõhed jt, 2) puidu niiskussisalduse muutusmisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine jt, 3) puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahtimurre, sisselõige, kaldlõige jt. Eruti raskesti määratavad on sellised puidurikked, nagu seesmised mädanikud, ebanormaalsed värused, paljud oksa alaliigid ja puidu ehituse rikked. Soodsates tingimustes on puit vastupidav materjal, ebasoodsates aga kerkesti häviv tooraine. Kahjustusi saab ära hoida kui ollakse teadlik, millistes bioloogilistes ja klimaatilistes oluses need
Materjalivaliku põhitingimus on, et materjale tuleb sihtotstarbekohaselt kasutada nii täidavad need neile esitatud nõudmisi. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrezhiimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu, sest soojusjuhtivus on mineraal-, tsellu- ning looduskiust villadel (lina- ja kanepivillad) samas suurusjärgus. Materjali niiskusjuhtivus sõltub oluliselt ümbritsevast keskkonnast, olles väiksem kuivas ja suurenedes niiskussisalduse kasvades. Kivi- ja klaasvilla niiskusjuhtivus on võrdväärsed, tselluvilla niiskusjuhtivus on mineraalvilladest u 1520% väiksem. Suurim erinevus mineraalvillade (klaas- ja kivivillad) ja puidupõhiste (tselluvill, saepuru) soojustusmaterjalide vahel on nende hügroskoopsuses ehk niiskusmahtuvuses. Puidupõhised materjalid on suurema niiskusmahtuvusega kui mineraalvillad. Lisaks sellele on ka nende tasakaaluniiskuse saavutamise aeg pikem materjal märgub aeglasemalt, mis aitab sel üle
kapillaarne), hüsterees Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: veeauruna, mis tekib kas materjalis oleva vee aurustumisel või tungib sinna ümbritsevast keskkonnast; vedelas olekus võib vesi esineda materjalides: keemiliselt seotuna veena (vesi moodustab osa aine ehitusest), füüsikaliselt seotud veena, vaba veena; jääna. Materjali niiskussisaldus – kaaluline niiskussisaldus „u“ kg/kg; niiskussisalduse mass mahu järgi „w“ kg/m3; mahuline niiskussisaldus „Ψ“ m3/m3. Materjali niiskussisaldus sõltub: ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest; temperatuurist; kas tegemist on niiskumise või kuivamise protsessiga; materjalist ja tema omadustest. Hüsterees - keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Hüstereesi nähtus põhjustab materjali niiskussisalduse erinevust, kui on tegemist niiskumisega või kuivamisega.
U w= = =1,37 W /m2 K Af + Ag 3,05+32,95 Ülesanne 15. Leia temperatuuriindeks fRsi kui sisepinnatemperatuur (fotol tähistatud Sp1-na) on 3ºC, Siseõhutemperatuur on ti=+19,5ºC ja välisõhutemperatuur tv=-15ºC. Anna hinnang temperatuuriindeksi kriitilisusele hallituse seisukohast, kui tegemist on kõrge niiskussisalduse, suure elanike arvu ja halva ventilatsiooniga ruumiga. Lahendus: 3−(−15) f Rsi = =0,52 19,5−(−15) On oht hallituse tekkele. Ülesanne 16. Leia välisseina korrigeeritud soojusjuhtivus (Uc W/m2K) arvestades külmasildade mõju. Väärtu ÜLESANNE 16 s Ühik Korrigeerimata seina soojusjuhtivus U 0,12 W/mK
See sõltub otseselt õhu suhtelisest niiskusest- mida suurem on õhu suhteline niiskus, seda suurem on materjali niiskussisaldus. Selle nähtuse mõju sisekliimale seisneb võimes stabiliseerida tsüklilist niiskusekõikumist ruumis nt ööpäeva jooksul. Kuna ööpäevane tsükkel on võrdlemisi lühike periood, jõuab akumulaatorina reageerida vaid materjali pinnakiht- erinevate toodete puhul 2 1-12 mm. Just sellepärast mängivad siseõhu niiskussisalduse tasandajana olulist rolli viimistlusmaterjalid. Hästi sobivad selleks looduslikud produktid nagu savi- ja lubikrohv, mis päevasel ajal eraldavad öisel ajal elutegevuse tagajärjel seotud niiskust [5,6]. Looduslike viimistlusmaterjalide eelised Looduslike viimistlusmaterjalide eesmärgiks on keskkonna- ja inimkahjulike ainete välistamine ning heade eelpoolmainitud ehitusfüüsikaliste omaduste tagamine. Aja jooksul on
. EPS60 koormustaluvuslflolisl deformatsioonil65,8 kPa. o o,-urS60^"(o-j"^-t-a o sooic{a!.i^.^..- o t-.Q"i.;nclX^^--> o v qr^:e*-qN u !q_ . L;nd, (. .*a-+) ( " a^"_t__.---.3/ TALLINNA TEHNIKATILIKOOL o Ehitusmaterialid 2007/2008 Puidu katsetamine 1. Tiiii eesmdrk Puiduniiskussisalduse mliiiramine,puidu tihedusemaaramine,puidu survetugeuse mii?iraminepiki kiudu ja niiskussisalduse piki kiudu. m6ju uurimine suwetugerrusele 2. Katsetatavadmaterjalid MzindT aastaringetihedalgmeindH aastaringehoredalt,kask,kadakas. 3. Kasutatavadseadmedja vahendid Kaal tlipsusega0$1g, nihik tiipsusega0,02mm,kuivaruskapp,hnd&uliline press, immutamiseksrajatikud vahendid. 4. T66 kaik maaramine 4.1Niiskussisalduse
Puitaine täpne tihedus määratakse puitmaterjali heeliumi sisse asetamisel ning tiheduseks saadakse keskmiselt 1530 kg/m3 (1,53 g/cm3). Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis sisaldab ta vähemal või suuremal määral niiskust. Puidu tiheduse puhul peab kindlasti teadma niiskussisaldust, sest tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Erinevate puiduliikide tihedusi saab võrrelda ainult siis, kui need on määratud sama niiskussisalduse juures. Seega oleks lihtsam kõiki puiduliike võrrelda absoluutselt kuivas olekus (niiskus 0%). Tiheduse mõõtmine: ksülomeetriline viis stereomeetriline viis hüdrostaatiline viis Tiheduse järgi jagatakse puud: Sõltuvalt puidu tiheduste väärtustest, jagatakse puuliigid kolme gruppi 12 % niiskussisalduse juures: · kerged puuliigid tihedusega kuni 540 kg/m3; · keskmised puuliigid tihedus 550...740 kg/m3;
3.2. Veesisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva veesisaldusega proovikehi: Kuivatatud püsiva massini 105°C juures, Õhkkuivasid, Vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade veesisaldus ja joonistatakse graafiliselt välja sõltuvus fS,W W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-lisele veesisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. 5. Katsetulemused 5.1. Puidu liik: kuusk 5.2. Niiskussisalduse määramine Proovikeha mass, g Proovi- Puidu Niiskuse sisaldus, Keskmin keha nr. olek mass enne pärast [%] e [%] kuivatamist kuivatamist 1 4.36 4.36 0 2 Kuiv 5.36 5.36 0 0
2142 133,9 13,1 223-2 + 20ºC 1023 40,9 4 4 30-40% RH 1022 40,9 4 223-3 + 20ºC 1234 49,4 4,8 9,2 30-40% RH 1133 45,3 4,4 5.5 Niiskussisaldus Tabel nr. 6 Niiskussisalduse määramine Prk nr. Prk mass Prk mass pärast Niiskussisaldus [%] keskkonnas [g] kuivatmist 70ºC juures 7 päeva [g] 222-1 139,4 108,1 22,5 222-2 28,4 19,7 30,6 222-3 38,6 34,2 11,4
Sisepinna temperatuur Sp1 -1 °C Siseõhu temperatuur ti 18 °C Välisõhu temperatuur tv -20 °C Leia temperatuuriindeks fRsi kui sisepinnatemperatuur (fotol tähistatud Sp1-na) on 15ºC, Siseõhutemperatuur on ti=+20ºC ja välisõhutemperatuur tv=-16ºC. Anna hinnang temperatuuriindeksi kriitilisusele hallituse seisukohast, kui tegemist on kõrge niiskussisalduse, suure elanike arvu ja halva ventilatsiooniga ruumiga. Lahendamiseks läheb vaja standardit EVS-EN ISO 13788:2001, valem 1. Lahendus: fRsi=15-(-20) / 20-(-16) = 35 / 36 = 0,972 Kuna saadud vastus on suurem kui tabeli väärtus, siis ohtu hallituse tekkeks ei ole. Temperatuuriindeksi hindamiseks läheb teil vaja tabelit. 31 Vastus:
kg/ruutm. Tiheduse mõõtmine : · Ksülomeetriline viis · Stereomeetriline viis · Hüdrostaatiline viis Tiheduse järgi jaotatakse puud : · Kerged puuliigid : kuni 540 kg/m3 · Keskmised puuliigid : 550...740 kg/m3 · Rasked puuliigid : üle 750 kg/m3 Tihedus sõltub : · Kasvukoht · Kus tüve osas · Vanus · Niiskus 27. Niiskussisalduse suurenemine puidus suurendab tema tihedust. Kui niiskus ületab kiuseina küllastuspunkti (30%), siis hakkab puidu tihedus suurenema, muutudes koos niiskuse sisaldusega proportsionaalselt. 28. Enamusel okaspuudel väheneb tihedus aastarõngaste laiuse suurenemisel. Aastarõngaste laius oleneb mullatüübist ning kliimatingimustest. Suurt tähtsust omavad ka metsakasvatuslikud võtted, sest nende tulemusel muutub ümbritsev kasvukeskkond ning selle kvaliteet
Hsub = Hs + Ha Kriitiline temperatuur temp, mil vedeliku ja gaasi vaheline piirpind kaob (kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel). Kriitiline rõhk vedeliku auru rõhk kriitilisel temp. Max võimalik auru rõhk antud vedelikule. Ülikriitiline olek kriitilisest temp kõrgemal olev olek. Ainetel on nii vedeliku kui gaasi omadusi vedelikena lahustuvad ühendeid, samas on tihedus oluliselt väiksem ja puudub pindpidevus. 18. Suhteline niiskus õhu tegelik niiskussisalduse (veeauru osarõhu) suhe maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...)
7 0,981 15 1,010 8 0,985 16 1,014 9 0,989 17 1,017 10 0,993 18 1,020 11 0,996 19 1,023 12 1,000 20 1,026 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikehade ristlõike mõõtmed mõõdeti veaga mitte üle 0,1 mm. katsetamisel koormati proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1±0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust arvutati valemiga (4). Rs=P/(a*b) (4) Rs survetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm]
Hsub = Hs + Ha Kriitiline temperatuur temp, mil vedeliku ja gaasi vaheline piirpind kaob (kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel). Kriitiline rõhk vedeliku auru rõhk kriitilisel temp. Max võimalik auru rõhk antud vedelikule. Ülikriitiline olek kriitilisest temp kõrgemal olev olek. Ainetel on nii vedeliku kui gaasi omadusi vedelikena lahustuvad ühendeid, samas on tihedus oluliselt väiksem ja puudub pindpidevus. 18. Suhteline niiskus õhu tegelik niiskussisalduse (veeauru osarõhu) suhe maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...)
= 5753,1 C = = 5,75 10 -3 m 3 / m 2 K 2 b) rõhul 689398,64 Pa 2 2 = 440230 K = = 4,54 10 -6 m 2 / s K 440230 2C 4,54 10 -6 859,11 = 859,11 C = = 1,95 10 -3 m 3 / m 2 K 2 6) Filterraami vaba ristlõikepinna leidmine: 2,9 2 A = 132 - + 0,85 2 = 158,06cm 2 2 7)Niiskussisalduse leidmine: z= ( M m - M k ) 100 = (43,8 - 20,1) 100 = 54,1% Mm 43,8 8) Tahke faasi massi leidmine koogis: M t = M kook 0,46 = 842 0,46 = 387,32 g 9) Tahke faasi kontsentratsiooni leidmine suspensioonis: Mt Mt 387,32 x= = = = 0,33 g / g M s M kook + M filtraat 842 + 0,5 80 / 1 10) 1 kg kuivainele vastava märja filterkoogi kaalu leidmine: 1000 M kook
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1
Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine Et võrrelda survetugevuse sõltuvust niiskussisaldusest katsekehas, kaalutakse katsekehi, mida kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist. Tulemused on toodud punktis 4.5 tabelis 1.5 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Katse nr Katseproovi mass Mass sõelal [g] % [g] 1 50 3,24 6,48
o õhukuivasid; o vees immutatuid. Peale proovikehade survetugevuse määramist määrati veel nimetatud proovikehade f S ,W veesisaldus ja joonistati graafiliselt välja sõltuvus - W. Saadud survetugevused redutseeriti pärast 12%-lisele veesisaldusele. Selleks kasutati eelnevalt välja toodud valemeid. Katsetulemused on esitatud graafikul 1. Katsetatav puidu liik: MÄND Tabel 1. Niiskussisalduse määramine Proovikeha mass, [g] Niiskuse Keskmine Prk nr. Puidu olek enne peale sisaldus, niiskuse kuivatamist kuivatamist [%] sisaldus 4 5,6 5,2 7,70 5 õhkkuivad 4,9 4,6 6,50 7,0
Betoonplaadi kõrgem temperatuur tagab selle pideva kuivamise ülevalt alla suunas. See on vajalik betoonplaadi niiskusesisalduse hoidmiseks piisavalt väiksena, et sellele oleks võimalik paigaldada põrandat, ilma et niiskus seda kahjustaks.“ [6] Joonis 2 Plaatvundamendi hüdroisolatsioon [6] 4.3. Lintvundamendi hüdroisolatsioon „Soojustamata pinnas jahutab oluliselt põrandaalust õhku, mis muudab suveperioodil niiskussisalduse eriti suureks. Lintvundamendi niiskuskindluse tagamiseks tuleb põrandaaluse õhu temperatuur hoida piisavalt kõrge, et selle suhteline õhuniiskus ei ületaks 75%.“ [6] Joonis 3 Lintvundamendi hüdroisolatsioon [6] 9 KOKKUVÕTE Vundament on maja alus ja kui vundamendi hüdroisolatsioonitöödega on eksitud, siis olgu muud
g=P*Q. P- õhu veeaurusisaldus (kg/m3) Q- läbivoolava õhu hulk (m3/s). 9). Betoonivalu kuivamine? 1-aste: tihendatud betooni pind on vesimärg. Betoon kuivab nagu vaikne basseini pind, umbes 100g/m²h. 2-aste: väliskihid kivistunud, aga sisekihis niiskus. Mida niiskem on õhk ja madalam temp, seda kauem bet kivineb. Bet on samuti ehitusniiskus. Kuivamine on oluliselt aeglasem kui 1 astme korral.Liiga vara ei tohi pindu viimistleda. +joonis: põranda lõige ja niiskussisalduse kõver. 10). Õhu soojusjuhtivus isol. materjalide kinnistes poorides/täitudes veega? Õhu sj väikestes kinnistes poorides ~0,026W/m2K, veel 0,68W/m2K. Poorid piirdes aitavad tõsta soojapidavust.nt aeroc vs tellis. Poorideta kivis sj 2-4 W/m 2K. Soojajuhtivus ja tihedus on korrelatsioonis. Õhupoorid materjalis mõjutavad soojajuhtivust. Kui poor täita intertgaasidega siis sj võib olla alla 0,026W/m2K. Veega täidetud poorides 0,68 ja kinnistes poorides 0.026. s.t
7 0,981 15 1,010 8 0,985 16 1,014 9 0,989 17 1,017 10 0,993 18 1,020 11 0,996 19 1,023 12 1,000 20 1,026 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikehade ristlõike mõõtmed mõõdeti veaga mitte üle 0,1 mm. katsetamisel koormati proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1±0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust arvutati valemiga (4). Rs=P/(a*b) (4) Rs survetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm]
etapid pasta valmistamine, toote pakendamine ja ladustamine (joonisel 3. tähistatud katkendjoonega) Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 8 3.1. Kakaooa puhastamine Eesmärk: Tootmisesse sobimatute lisandite, nagu kivimitükid, metallipuru jmt kõrvaldamine Kasutatavad seadmed: Sõelad, harjad ja/või magnetid 3.2. Kakaooa röstimine · Eesmärk: Niiskussisalduse alandamine, muudab järgmises astmes kakaovello eemalsamise kergemaks, eelduseks sokolaadile iseloomuliku maitse ja lõhna tekkimisele. Väheneb aminohapate kui aroomühendite prekursorite hulk oas ning lagunevad taandavad suhkrud · Kasutatavad seadmed: Pideva või perioodilise tööpõhimõttega ahjud 3.3. Kakaooa kesta (kakaovello) eemaldamine tuumast
Hügroskoopsus on puidul halvaks omaduseks, sest puidu niiskuse muutumisega kaasnevad ka kuju ja mõõtmete muutumine ning väheneb vastupanu mädanikuseentele. Kui puitu kuivatada niiskussisalduseni 0% hakkab ta kohe endasse imema ümbritseva õhu niiskust (joonis 43 A). Esmalt imendub niiskus puidu rakuseina, kuid seda ainult teatud piirini, kuni rakusein niiskusest küllastub. Küllastuspiir (Wkp) saabub kõikidel puuliikidel umbes 30% (W=30%) niiskussisalduse juures (joonis 43 B). Sellisel juhul on rakuseinad maksimaalselt niiskusest küllastunud ja rakusein pundub. See seletabki asjaolu miks puit paisub. Niiskussisalduse suurenedes üle 30% koguneb liigne vesi rakuõõnde, soontesse ja fibrillidevahelistesse õõnsustesse. Antud niiskust nimetatakse vabaks niiskuseks (joonis 43 c). _____________________________A. Roos______________________________ 31 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 43
· Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik: · Plankton: füto,-ja zooplankton · Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl) · Salu (lehtpuumetsad) · Laane (kuusemetsad) · Lodu (liigniiske koht) 2) · Lehtmetsad-laialehelised, kitsalehelised · Okasmetsad 3) · Kuusikud · Kaasikud · Lepikud · Tammikud · Männikud · Haavikud NIIDUD: 1) Primaarsed
kiududest palju suurem. Soojapidavuse põhjuseks on see, et polüakrüüli kiud on hästi kohevaks tekstureeritavad. Polüakrüülist kudumeid ei tohiks siiski aga kuumniiskelt töödelda ehk aurutada, sest siis kaotab materjal oma elastsuse ja pehmuse. Eriti vastupidav on polüakrüül UV-kiirte, heitgaaside, kahjurite ja kõdunemise suhtes. Polüakrüül süttib kergesti ja põleb suure leegiga, levitab magusat lõhna ja jääk on must ja habras. Madala niiskussisalduse tõttu on ta kergesti elektriseeruv kiud. Polüakrüülist sobib oma omaduste poolest kõige paremini erinevate kudumite valmistamiseks. Temast toodetakse veel erinevaid talveriideid ning pullovereid. Ka kodutekstiilide valmistamisel leiab polüakrüül kasutust. Kuna polüakrüülkiud laevad ennast elektrostaatiliselt, siis tehakse nendest ka tervisepesu. 2.4 ELASTAAN Elastaan on polüuretaanist toodetud kummikiud. Elastaankiud annab kangastele elastsust ja paindlikkust
Vakstud on enamasti tehtud ka polüvinüülkloriidist. Valmistatkse veel kandikuid, kilesid, plekkpurkide sisepindasid ja purgikaane tihendeid. Polüamiid (PA) on imekerge ja sealjuures väga vastupidav. See on väga elastne, hõõrumis- ja rebenemiskindel ja vett-tõrjuv. Ta on termoplastiline ja seetõttu on seda kerge kuumuse mõjul vormida. Polüamiidkiudude soojapidavus ja niiskusimemisvõime on väike, seetõttu tundub polümiidkangad külmana. Väikese niiskussisalduse tõttu on polümiidkangad kergesti elektriseeruvad. Seda segatakse enamasti puuvilla, villa, viskoosi või modaaliga, et suurendada tugevust, kiirendada kuivamist ja muuta kergemaks. Polüstüreeni (PS) on mitut liiki. Puhas polüstüreen on ideaalselt läbipaistev, kõva ja rabe. Vahtpolüstüreen saadake kui lisatakse tootmisel vahustavaid lisandeid. Sellel on väike tihedus ja head soojusisolatsiooniomadused. Puhtast polüstüreenist
Ülikergelt ristikiudu.Säsikiirte tõttu on soojusjuhitavus puidu radiaalses suunas veidi lõhestatavad on papliliigid ja bambus,mittelõhestuvad pokkpuu ja suurem kui tang suunas.Soojusjuhitavus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja palmipuu.Kõvadus ja haardetakistus-määr Brinelli või Janka suureneb niiskussisalduse tõusuga.Soojusmahutavus-nim sellist soojuse hulka meetodiga.Kõvadus mõj materjali töötlemist,olenendes kilodzaulides,mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra tihedusest,aastarõngaste laiusest,puidukiudude suunast ja ja selle ühikuks on kJ/kg C.Soojusmahutavus ei olene puidu tihedusest,küll niiskussisaldusest.Hõõrdetakistus seot kõvadusega.Ht on suurem tihedamatel
kui Okt alguses. Rohu niitmise kõrgus suve esimesel poolel 6-10 cm maapinnast. Suve teisel poolel peab olema niidu kõrgus 10-14 cm. Rohumaade niitmist saab alust kõigepealt sellistelt niitudelt, mis alustavad kasvu varakult ja need on mineraal mullal asuvad põldheina rohustud. Teises jrk alust niitmist min m olevatelt kult niitudelt. 3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem. Ka ilmastik mõjutab silo tegemist vähem kui heinategu. Heinateo eelisteks on selle lihtsus, väiksem tehnikavajadus ja veoste kaal, samuti on
+l r -59) . -( 10u/o x pr. =2650 ks m' P,i 26so) 40,38%o 40,4yo Liiva tiihiklikkuse arvutustulemused on toodud tabelis g.3. 7.4. Liiv a niiskussisalduse mXfl ramine Antud katset ei sooritatud, kuna liiv on kuivatatud, jiirelikult on ka tema niiskussisaldus 0%. 7.5. Liiva terastikulise koostise miiliramine 1) Liivast vdetakse proov 2000 g ning s6elutakse sdeltel avadega 8 ja 4 mm. Jiiagid kaalutakse (me ja ma) ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas ja
Probleemiks on mõnede polüakrüülkiu liikide kalduvus muutuda topiliseks. Polüakrüül on tugevam kui villane, kuid nõrgem kui polüamiid ja polüester. Polüakrüülkiud on kuumuse suhtes tundlikud ja võivad kõrgetel temperatuuridel vormi muuta (kortsu tõmbuda). Kiud võivad pehmeneda juba temperatuuril 140oC. Polüakrüül süttib kergesti ja põleb suure leegiga, levitab magusat lõhna ja jääk on must ja habras. Madala niiskussisalduse tõttu on ta kergesti elektriseeruv kiud. Päikesevalgust talub teistest kiududest paremini. Villasega võrreldes on polüakrüül kergem, kiiremini kuivav, odavam ning välise sarnasuse tõttu kasutatakse polüakrüülkiudu edukalt lambavilla asemel. 2.2.2 Elastaan Elastaan on polüuretaanist toodetud kummikiud. Elastaankiud annab kangastele elastsust ja paindlikkust. Elastaankiudu on kergem toota ja ta on vastupidavam kui
.............................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 16 2 SISSEJUHATUS Ehitusmaterjalidele on omased välistegurite põhjustatud mahumuutused. Betooni mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistes konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Iga betooni vaba mahumuutuse piiramine tekitab materjalisiseseid pingeid. Üsna tihti on märgata betoonkonstruktsioonides pragusid, mis on tingitud pingete kuhjumisest. Enneaegsed praod kipuvad kiirendama konstruktsiooni seisundi edasist halvenemist ja lõpuks vähendavad betooni tegelikku töövõimet. Seetõttu on äärmiselt oluline kontrollida sisepingete taset ning
12. Mis on mähk? Oksapuude külgmine algkude, mis võimaldab jämeduskasvu. 13. Mis on niin? Juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid. 14. Mis on korp? Surnud taimerakkudest koosnev kattekude. 15. Mis on lülipuit? Puidu tume siseosa, mis värskelt raiutult on väiksema niiskussisaldusega 16. Mis on küpspuit? Mõnedel puiduliikidel ei saa määrata malts-ja lülipuitu, kuna kogu ristlõikes on värv ühesugune. Siiski erineb siseosa välisosast väiksema niiskussisalduse poolest. 17. Mis on sooned? Sooned esinevad ainult lehtpuude puidus. Suured sooned on ristlõikes nähtavad ilma abivahenditeta üksikute augukeste või valgete täppidena. Suured sooned asuvad enamasti kevadpuidus moodustades seal hästi eraldatava heleda vöötme. Väikeseid sooni näha ei ole. 18. Mis on vaigukäigud? Asetsevad rohkem sügispuidu osas. Eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid vaigukäike. Vertikaalsed kulgevad piki tüve, horisontaalsed aga asuvad säsikiirtes
võivad oluliselt erineda. Materjalivaliku põhitingimus on, et materjale tuleb sihtotstarbekohaselt kasutada nii täidavad need neile esitatud nõudmisi. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrezhiimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu, sest soojusjuhtivus on mineraal-, tsellu- ning looduskiust villadel (lina- ja kanepivillad) samas suurusjärgus. Materjali niiskusjuhtivus sõltub oluliselt ümbritsevast keskkonnast, olles väiksem kuivas ja suurenedes niiskussisalduse kasvades. Kivi- ja klaasvilla niiskusjuhtivus on võrdväärsed, tselluvilla niiskusjuhtivus on mineraalvilladest u 1520% väiksem. Suurim erinevus mineraalvillade (klaas- ja kivivillad) ja puidupõhiste (tselluvill, saepuru) soojustusmaterjalide vahel on nende hügroskoopsuses ehk niiskusmahtuvuses. Puidupõhised materjalid on suurema niiskusmahtuvusega kui mineraalvillad. Lisaks sellele on ka nende tasakaaluniiskuse saavutamise aeg
annaabi.ee 
