Konvolutsioonkood L bitine sümbolijärjestus muundatakse koodris n(L + M) bitiseks väljundkoodiks Kooditegur on seejuures avaldatav r = L / n(L + M) bitti sümboli kohta Kuna tavaliselt L >> M, saame lihtsustatult r 1 / n bitti sümboli kohta Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 5 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi seotud pikkuseks, väljendatuna sõnumibittides, on nihete arv, mille jooksul üks sõnumibitt mõjustab koodri väljundit Mjärgulise nihkeregistriga koodri mälu on võrdne M sõnumibitiga ja vaja läheb K = M + 1 nihet selleks, et sõnumibitt nihkeregistrisse siseneks ja sealt ka väljuks Seega koodri seotud pikkus on K Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 6 Konvolutsioonkood Järgneval joonisel on konvolutsioonkoodi koodri skeem, mille korral n = 2 ja K = 3 Koodri kooditegur r = 1/2 Kooder väljastab koodi iga sisendbiti järel Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 7 Konvolutsioonkoodi kooder
rollis. Üldiselt siiski on edastaja seade võimeline ka andmeid vastu võtma. Seadmed, mis on SPI siinil on klassifitseeritud kui Master ja Slave seadmed. Master seade algatab infoedastuse siinile ning genereerib takt- ja kontrollsignaale. Slave seade on Masteri poolt juhitav läbi Slave select liini ning on aktiivne vaid hetkedel, kui ta on välja valitud. Üldiselt peab igal Slave seadmel olema oma select liin. SPI siin kasutab lihtsat nihkeregistriga andmeedastusskeemi: andmed taktitakse aktiivses seadmes sisse-välja first-in, first-out ehk esimene-sisse, esimene-välja süsteemi järgi. 8 KMOP loogika ei talu suuri negatiivseid sisendpingeid., KMOP struktuurid on väga tundlikud staatilise elektri suhtes! TTL puudused: vastandina KMOP-lülitusele tarbib TTL voolu ka siis, kui on stabiilses seisundis TTL-loogika suhteliselt aeglane. Teiseks negatiivseks omaduseks lihtsa väljundastme puhul on võrdlemisi
3. on teada nihkeregistri algusesse kirjutatud algseisundi kahendarv. 63. m-jada omadused (loeng 18, slaidid 14-23) 1. Poolsuletud jada [y0, y1,.....,y1,.....), rahuldab rekurentset võrrandit: y1= =yl-1*hm-1+yl-2*hm-2+...+y1-m ; kui l m Ja kus hi on korpuse GF(2) elemendid 0 ja 1 ja korpuse GF(2 m) primitiivse elemendi minimaalse hulkliikme kordajad. Seega saab m-jada genereerida m-järgulise nihkeregistriga, kus m-pesasse on kirjutatud y l-1, yl- 2,...., y1-m ja y1 on realiseeritud tagasisidega väljundist, kordajad h aga tagasisidedega registri erinevatest järkudest. 2. M-jada periood Tm on maksimaalne ja võrdne : Tm=(2m-1)t, kus t on ühe sümboli pikkus. m- järgulise registriga saab moodustada ka teisi jadasid aga nende kordusperiood on väiksem kui m-jadal. 3. M-jadas on alati (2m-1-1) nulli ja 2m-1 ühte. 4
annaabi.ee 
