Võrgusag. tekkib tavaliselt lülitustel või rikete tagajärjel (1f maalühise puhul pinge tõus tervetes faasides, pinge tõus ferroresonantsi tõttu, PEN juhtme katkemine MP võrgus; trafo astmelüliti või inverteri regulaatori rikked; reaktiivvõimsuse ülekompenseerimine. Transientliigpinged- n. välguimpulssidest, kondensaatorite ja kaablite lülitamistest. 9. Pingeasümmeetria Seisund kus faasipingete efektiivväärtused või faasivahelised nihkenurgad pole võrdsed. Asümmeetriategur ka=U2/U1*100% (U1-pärijärg.U2-vastujärg.) 10. Harmoonikud Perioodiline pinge moonutus. 11. Harmoonmoonutustegur Kõrgemaid harmoonikuid võib selle järgi hinnata ehk THD=(Ruutj.(UH2-e summa 2st 40ni))/U1 Kirjeldab pinge moonutust protsentides. 12. Harmoonikute allikad Põhiliselt mittelineaarsed koormused e. jõuelektroonikat kasutavad ja elektrilahendusel rajanevad tööstuskoormused
Puudused:Muutub ajas, ei ole kindlat suunda. 16)Kuidas saadakse generaatori abil kolmefaasiline pingete süsteem? Kolmefaasiline süsteem saadakse kolmest ühefaasilisest süsteemist generaatori mähiste vastava ühendamisega. 17)Millist kolmfaasilist ahelat nimetatakse sümmeetriliseks? Sümmetriliseks nimetatakse kolmfaasilist ahelat, milles kõikide faaside elektromotoorjõud ja pinged on suuruselt võrdsed, sama sagedusega ning üksteise suhtes nihutatud võrdsete nurkade võrra. (Nihkenurgad on 120 graadi). 18)Millal kasutatakse tarbija ühendamiseks kolmnurk-, millal tahtühendust? Tähtühendus K olmnurkühendus Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. 19)Millal kasutatakse kolme-, millal neljajuhtmelist ühendusskeemi?Miks? 20)Miks on kolmnurkühenduse korral faasi-ja liinivoolud erinevad?
168 Vektor U1 esitab kolme elektrilist suurust: pingelangu I1R1 staatori aktiivtakistusel R1, endainduktsiooni elektromotoorjõudu s1, mida sageli nimetatakse transformatoorseks elektromotoorjõuks, ja vastuelektromotoorjõudu E1. Sarnaselt eelnevaga kirjeldatakse mootorites rootori pinget U2. Püsitalitluse korral pöörlevad staatori ja rootori ruumivektorid kindla nurksagedusega. Siirdetalitluste vältel muutuvad nende amplituudid ja nihkenurgad ajas. Mootori momenti võib käsitleda (valem 5.3) kui voolude I2, I1, aheldusvoogude 12, 2 ja koormusnurga poolt tekitatud lõpp-produkti. Seega sõltub moment kolme aheldusvoo ja voolu amplituudidest ning faasinurkadest. Need on staatori aheldusvoog, rootori aheldusvoog, õhupilu kasulik aheldusvoog, staatori vool, rootori vool ja õhupilu magneetimisvool. Momendi juhtimiseks magnetvoo abil on võimalikud kolm meetodit. Valitud vektor võib olla staatori
annaabi.ee 
