b kus a on absoluutne nihe ja b on risttahuka kõrgus. Hooke`I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. l 1 F Seega = ehk tan = G G S Materjalist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. Tegelikkuses seda valemit ei rakendata. Nihkemooduli määramiseks kasutatakse keerd-ehk torsioonvõnkumist. Olgu pingule tõmmatud elastse traadi külge jäigalt kinnitatud kõva keha nii, et tema vaba telg langeb kokku traadi pikiteljega. Kui selline keha viia välja tasakaaluasendist tema pööramisega ümber vaba telje, siis traat deformeerub ja elastsusjõud tekitavad jõumomendi, mis püüab viia keha tagasi tasakaaluasendisse. Pärast vabastamist hakkab keha sooritama
+ - 0,000004 + 0,00404 + - 0,00904 0,0011035 15,85 0,0011034 15,852 0,0011034 15,852 = 5,727 108 2 4 Järeldus Traadi nihkemooduliks sain = (51,9 ± 5,7) 108 . 2 Enim mõjutas mõõtmisviga aja mõõtmine. Aja mõõtmisel esineb märkimisväärne viga aja fikseerimisel (reaktsiooni kiirus) ning suurest eksimisvõimalusest pendli null-asendi fikseerimisel. Kuna suhteline mõõtmisviga tuli väga väike, saab järeldada, et kasutatud meetod on sobiv traadi nihemooduli arvutamiseks.
Nihkedeformatsiooni iseloomustatakse suhtelise nihkega a tan b kus a on absoluutne nihe, b risttahuka kõrgus. Hooke’I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. Seega 1 F tan (2) G S Materialist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. Valemist (2) järgneb: F G S tan Et tan on dimensioonita suurus, siis valemi (3) järgi peab G dimensioon olema ühesugune omaga, s.o. pinge dimensiooniga. Järelikult on nihkemoodul võrdne tangensiaalpingega, mis põhjustaks 45 suuruse nihkenurga (tan =1). Nihkemooduli võib määrata valemi (3) järgi, mõõtes suurused tan , F ja S. Kirjeldatud meetodit nihkemooduli määramiseks tegelikult ei rakendata
deformatsiooni nihe. Elastse deformatsiooni puhul on varda pikenemine võrdeline sellele mõjuva jõuga. Kehtib kuni pole saavutatud elastsuspiir. Tõmbe korral positiivne ja survel negatiivne (x). Kehtib elastse deformatsiooni korral. 20. Mis on elastsusmoodul ja mis on nihkemoodul? Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. Nihkemooduliks nim. võrdetegurit, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. 21. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir? Elastsuspiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et säiliks veel elastne deformatsioon. Purunemispiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et keha ei puruneks. 22. Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) 23. Kuidas peavad kaks keha liikuma, et nad peale absoluutset plastilist põrget jääksid seisma
tan Nihkedeformatsiooni iseloomustatakse suhtelise nihkega b kus a on absoluutne nihe, b risttahuka kõrgus. Hooke’I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. Seega 1 F tan G S Materialist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. F G Valemist järgneb: S tan Nihkemooduli võib määrata selle valemi järgi, mõõtes suurused tan , F ja S. Kirjeldatud meetodit nihkemooduli määramiseks tegelikult ei rakendata. Selle asemel kasutatakse nihkemooduli määramiseks keerd- ehk torsioonvõnkumist. Olgu pingule tõmmatud elastse traadi külge jäigalt kinnitatud kõva keha nii, et tema vaba telg langeb kokku traadi pikiteljega. Kui selline keha viia välja
Tegemist on nihkedeformatsiooniga, mida iseloomustab suhteline nihe = tan . (4.19) Hooke'i seadus nihkedeformatsiooni kohta. Elastsete deformatsioonide korral on suhteline nihevõrdeline tangentsiaalpingega: = . (4.20) G Võrdetegurit G nimetatakse materjali nihkemooduliks. Hakkab silma ilmne analoogia valemite (4.17) ja (4.20) vahel. 4.3a Keha kaal Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha kas surub alusele või pingutab riputusvahendit. Tõmmatagu mingit keha raskusjõu väljas niidist tõmbejõuga Ft . Ärgu mõjugu sellele kehale muid jõude peale tõmbejõu ja raskusjõu mg . Nende kahe jõu resultandi mõjul liigub keha kiirenevalt.
Koormamisel toimub müüritise deformatsioon peamiselt mördi deformeerumise arvel. Peale elastsete deformatsioonide tekivad ka plastsed deformatsioonid. Üldiselt võib müüritise elastsusmooduliks võtta E m = 650 fk silikaattellise ja autoklaavsete mullbetoonkivide puhul ning teiste müürikivide (savitellis, betoon- ja kergbetoonkivid) puhul Em = 1000 fk. Ristlõigete projeteerimisel soovitatakse elastsusmooduli E m väärtust korrutada teguriga 0,6 (arvutusjoon joonisel). Nihkemooduliks võib võtta (täpsemate andmete puudumisel) 40% elastsusmoodulist. 5. MÜÜRITISE TUGEVDAMINE ARMEERIMISEGA. 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine. Eelmises peatükis vaatlesime müüritise purunemise põhjusi survel. Üheks põhjuseks oli müüritise horisontaalsuunas laienemine (kutsutud esile vertikaalse surve poolt elemendile), mis põhjustas kivide pinnakihtides tõmbepingeid. Selliseid tõmbepingeid saame vähendada kui suudame
9 γ = tan α . (4.19) Hooke’i seadus nihkedeformatsiooni kohta. Elastsete deformatsioonide korral on suhteline nihevõrdeline tangentsiaalpingega: τ γ = . (4.20) G Võrdetegurit G nimetatakse materjali nihkemooduliks. Hakkab silma ilmne analoogia valemite (4.17) ja (4.20) vahel. 4.3a Keha kaal Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha kas surub alusele või pingutab riputusvahendit. r Tõmmatagu mingit keha raskusjõu väljas niidist tõmbejõuga Ft . Ärgu mõjugu sellele r kehale muid jõude peale tõmbejõu ja raskusjõu mg . Nende kahe jõu resultandi mõjul liigub
annaabi.ee 
