kuritegelike organisatsioonidega seotuid kodanikke. Inimkaubandus ei ole maailmas uus sotsiaalprobleem, vaid on juba pikalt ühiskonnas omal kohal eraldi seisnud murekoht. Inimkaubandus on väga tulus kuritegelik tegevus, millega jõhkralt rikutakse inimõigusi. Aasiat tuntakse kui inimkaubanduse ohvrite päritolu piirkonda. Inimkaubanduse vormid on ühiskonnas ajaga muutunud oludel kohandunud, kuid pole mattunud mineviku. Näiteks Nigeerlaste sisseränne Euroopasse on plahvatuslikult tõusnud, kui 2013. aastal oli Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel saabunud nigeeria naiste arv Itaaliasse 433 naist siis 2016. aasta esimesel 9 kuul oli juba registreeritud 7786 naist. Inimkaubandusele on kaasa aidanud majanduse globaliseerumine, mis tõttu odava tööjõu ulatusliku pääsuga turule on mitmekordistatud inimkaubitsejate võimalused haavatavate ohvrite ärakasutamiseks
Jumia katsest kohaneda Nigeeria müügi unikaalsete väljakutsetega, kirjutab Bloomberg. Kuna paljud riigi 160 miljonist elanikust on internetis maksmise osas umbusklikud, on Lagoses paiknev jaemüüja skeptilised ostjad enda poolele saanud nii, et pakub neile võimalust maksta kaupa kätte saades ning saata see vajadusel tasuta tagasi. Jumia ja nende kohalik rivaal Konga.com on võtnud õppust Amazon.com-ilt nad toimetavad elektroonika, riided ja isegi külmkapid otse nigeerlaste ukselävele. Kohalikest poodidest ostmine tähendab tavaliselt kõrgemaid hindu, väiksemat valikut ning tundide kaupa liikluses istumist, et jõuda poodi, mis peab saama hakkama pidevate voolukatkestustega. «Tarbimisnälg on suur, kuid pakkumine on kohutav, » ütles Jumia aktsionär ning internetiäride investor Jeremy Hodara. «Välismaalt ostmine on kulukas ja koormav, kuid kui inimestel pole muud valikud, siis nad lihtsalt peavad seda tegema, » lisas ta. Jõulude ootuses
annaabi.ee 
