Tuumareaktorid
märgiks, et täna tuntud tuuma-energeetika võiks Eestis pigem segadust ja ohtu kui õnne ning
edu tekitada.
Teine tuumaenergeetika lootus on tuumasüntees. See on protsess, mille käigus kergemad
aatomituumad (kõrge temperatuuri ja rõhu või muude mõjurite tulemusena) liidetakse
raskemateks tuumadeks ning kergete ja raskete tuumade massivahe kiirgub sel juhul
kasutuskõlbliku energiana. Ahelreaktsioonina toimub see protsess vesinikupommis.
Tuumaenergeetika ootab ge-niaalset ideed. Vaatamata ligi pool sajandit kestnud uuringutele ja
kümneid miljardeid neelanud projektidele, pole seda tänini õnnestunud muuta juhitavaks
tööstusliku kasutamise mõttes. Ääretult raske on hinnata, millal oodatav uus arusaam
fundamentaalfüüsikast või kellegi ajus sündiv õnnelik juhus tuumasünteesi kasutatavaks teeb.
See võib juhtuda homme või koguni sajandi pärast.
Senimaani tuleb tuumaenergeetikat siiski pidada pigem näiliselt kui tegelikult puhta energia