Materjalide keemia
metalli ja põhimetalli aatomid ei erine suuruselt rohkem kui 15 %. Kui esimesed on
suuremad, siis on difusiooni kiirus väga väike, ja kui väiksemad, siis asendus toimub
interstitsiaalselt, sisestatava metalli ja põhimetalli kristallivõred peavad olema samasugused,
metallide elektronegatiivsus peab olema lähedane. Vastasel juhul toimub elektroni üleminek ja
sellega kaasnev ühendi teke. Näiteks Ni ja Al kokkusulatamisel saadakse keraamiliste
omadustega Ni3Al ning metallide valentsus peab olema sarnane. Suurema valentsusega
sisendmetall lahustub põhimetallis paremini kui vastupidi. Näiteks kui tsink lahustub vases
38,4 %, siis vask tsingis ainult 2,3 %. Lahustuvus väheneb, kui elemendid asuvad
perioodilises tabelis üksteise suhtes kaugemal. Näiteks vases lahustub 38,4 % Zn, 19,9 % Ga,
11,8 % Ge ja 6,9 % As. Sõlmpunktidevahelise lisandiga püsiv tahke lahus saadakse siis, kui
lisandi ja põhimetalli aatomid erinevad suuruselt küllaldaselt