Elame kliimaheitluste vaherahu ajas
soolsusest. Atlandi ookeani polaarfront määrab, kui kaugele põhja õnnestub soojal veel tungida.
Polaarfronti on võrreldud uksega, mille hinged asuvad Newfoundlandi lähistel ja mis avanedes keerab
Euroopast Gröönimaa poole (vt joonis 1). Praegu on avali uks lükatud üsna vastu Gröönimaa kaldaid ja
sooja hoovuse läbipääs kaugele põhja avatud.
Viimasel jääajal, ja küllap eelmistelgi, oli uks kinni. Soe hoovus ei pääsenud läbi NewfoundlandiLissaboni
rindejoone ning Skandinaavias ja Kanadas kasvasid jääkilbid. Nendest ookeani libisevad jäämäed triivisid
kuni kujuteldava kinnise ukse jooneni. Kui polaarfrondi uks ei ole korralikult kinni ega täiesti lahti, nagu
praegu, vaid loksub kahe äärmise asendi vahel, siis pääseb soe hoovus vahel kaugele põhja ja mõnikord
ei pääse. Kliima võiks siis kaunis kiiresti vahelduda. Ukse loksumist reguleerivad ookeanis triivivate
jäämägede hulk ja neist tekkiva sulavee maht