Neuraalne induktsioon. Organisaatorist sekreteeritud morfogeenid blokkeerivad embrüo seljapiirkonnas BMPd mis indutseerivad ektodermis epidermaalse saatus. Selles kohas kujuneb neuroepiteel, neuraalplaat. Muu ektoderm areneb epidermiseks.Neuraalplaadi eesosa laieneb, liigub saba poole ja aheneb. Samal ajal neuraalplaat kooldub, hakkab moodustuma toru. Neurulatsioon. Närvitoru moodustumine neuraalplaadist.Neuraalvao moodustumine, voltumine, toru sulgumine pea saba suunas. Tulemusel - neurula, embrüo kas on neuraaltoru, selle peal epidermis ja nende vahel neuraalhari. Neuraaltoru seinas - neurogenees embrüonaalsete induktorite toimel organisaatoritest.Neuraaltoru moodustumine:neuraalplaadi rakkude kuju muutub - plaadi kooldumine; tipmine ahenemine; neuraaltoru sulgumine. E-kadheriin algselt kogu ektodermis. Neuraaltoru moodustudes asendub seal N-kadheriiniga, mis E-kadheriiniga ei seondu -> neuroektoderm ja mitte- neuraalne ektoderm eralduvad
vahel, mille tulemusel tekib nende kahe struktuuri vahel ühendus. Sellega tagatakse ühendus areneva glomeeruli ja kogumistorukeste vahel. Kusejuha punga harud moodustavad lõpuks kogumistorukeste süsteemi, mis viib uriini neeruvaagnasse ja kusepõide. Mis on kardiogeenne mesoderm? Kardiogeenne mesoderm on kaela piirkonnas olev ala, kus paiknevad kaks gruppi südamerakke lateraalplaadi mesodermis. Kardiogeensest mesodermist tekib neurula staadiumis torujas organ, selle tekel alustab tööd süda. Kardiogeenne mesoderm on laiem, kui tegelik ala, millest süda tekib. Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest? Esmalt diferentseerub kardiogeenne mesoderm endokardi endoteeliks, kodade ja vatsakeste müotsüüdideks. Vatsakeste müotsüüdidest omakorda muutuvad osad Purkinje kiududeks ja endokardi endoteelis saab osast endokardiaalse padjandi rakud.