"neurohumoraalsete" - 1 õppematerjal

PÕLETUS

Ulatuslike kahjustute korral tekib kiiresti pärast põletust väga raske üldseisund, mida nimetatakse põletushaiguseks. Põletushaigusel eristatakse nelja perioodi: I Šokiperiood Sellele perioodile on iseloomulik algul halb enesetunne, rahutus ja iiveldus. Śokiperiood jaguneb varajaseks esmaseks põletusśokiks ja hiliseks ehk sekundaarseks põletusśokiks. Varajane, esmane põletusšokk Areneb esimese tunni jooksul pärast põletust neurohumoraalsete nihete tagajärjel ja seda iseloomustab organismi vereringe kriis:  algul on vererõhk kõrge, pulss kiire,  seejärel vererõhk langeb,  diurees väheneb,  tekib oksendamine ja  hüpotensioon. Kliiniliselt esinevad patsiendil:  erutus, motoorne rahutus,  valu,  oigamine, rabelemine;  lihasvärinad, külmavärinad. Hiline põletusśokk ehk sekundaarne põletusšokk Areneb 2-3 tundi pärast põletust