PÕLETUS
Ulatuslike kahjustute korral tekib kiiresti pärast põletust väga raske üldseisund,
mida nimetatakse põletushaiguseks.
Põletushaigusel eristatakse nelja perioodi:
I Šokiperiood
Sellele perioodile on iseloomulik algul halb enesetunne, rahutus ja iiveldus.
Śokiperiood jaguneb varajaseks esmaseks põletusśokiks ja hiliseks ehk
sekundaarseks põletusśokiks.
Varajane, esmane põletusšokk
Areneb esimese tunni jooksul pärast põletust neurohumoraalsete nihete tagajärjel ja
seda iseloomustab organismi vereringe kriis:
algul on vererõhk kõrge, pulss kiire,
seejärel vererõhk langeb,
diurees väheneb,
tekib oksendamine ja
hüpotensioon.
Kliiniliselt esinevad patsiendil:
erutus, motoorne rahutus,
valu,
oigamine, rabelemine;
lihasvärinad, külmavärinad.
Hiline põletusśokk ehk sekundaarne põletusšokk
Areneb 2-3 tundi pärast põletust