Neugrundi meteoriidikraater
Viimaseid on leitud Osmussaarelt, mujalt Loode- Eestist
ja isegi Saaremaalt. Vallidest seesmine on kõrgeim ja terviklikum ning paremini kättesaadav
allveevaatlusteks ja uuringuteks. Struktuuri kesksüviku põhjas on tõenäoliselt säilinud
bretsakihid ja võimalik, et ka plahvatusmagmast tekkinud kivimid. Neid katab plahvatuse
järgselt sinna settinud ,,kork"- jäänuk kraatrit täitvast ja katvast settekivimite lasundist.
6
Neugurundi keskmadala moodustavad just need plahvatusejärgsed, Vara- ja Kesk-
Ordoviitsiumi merest settinud lubjakivid. ()
Kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kokku struktuuri läbimõõt on piiritletud
koguni 21 km-se läbimõõduga ringmurranguga. Selle keskse madaliku (vee sügavus kõigub
1- 20 m vahel) ja teda ümbritseva ringvalli vahele on jääaja erosiooni käigus moodustunud
kuni 70 m sügavune ja 200- 500 m laiune ringkanjon. Kanjon on vähemasti lõunaosas