Jututoad, foorumid, messengerid võimaldavad ülikiiret ühendust pea mistahes maailma punktiga, mis on tehnoloogiliselt piisavalt arenenud. Viimane asjaolu on märkimist väärt; me ei peaks unustama, et virtuaalsuhete rõõmud ja hädad puudutavad tegelikult siiski inimkonna privilegeeritud vähemust. Mis hädad seda vähemust siis kummitavad? Internet võimaldab lisaks kiirusele suhtluses anonüümsust. "On the internet nobody knows you are really a dog," ütleb vana netifolkloor. Me ei tea tihti, kes on võrgu harude küljest helendavate ekraanide taga, ning me kasutame juhust, et ka meid endid pole näha. Anonüümsust pakub ühest küljest võimaluse turvalisemalt välja öelda uudseid ja harjumatuid väiteid. teisest küljest võimaldab see turvaliselt nurga tagant salvata. "Anonüümsed netikommentaatorid" on virtuaalmaailma kurjad deemonid, kes ei jäta oponendi jaoks välja kaevamata või välja mõtlemata ühtki inetust.
Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Varem käsitleti folkloori staatiliselt: st seda vaadeldi pigem kui midagi, mis ei arene edasi oma algsest kujust ja on ainult midagi, mis on osa minevikust. Tänapäevase dünaamilise käsituse kohaselt rahvaluule ei kao, muutuvad vaid rahvaluule välised tunnused, tähendus ja funktsioonid. Rahvaluule ei pea olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus, vaid saab olla ka kirjalik ja tänapäevane, nt netifolkloor. Folkloori tekkeajal puudus kirjaoskus ja kirjalik kultuur. Traditsioonil põhinev ja pärimuslikul teel edasiantav rahvalooming oli rahva ainus kunstilise eneseväljenduse vorm. Tänapäeva kultuuris on rahvaluule kõrvuti muude kultuurivormidega. "Vanad" vs "noored" - ?? Rahvas vs pärimusrühm - Rahvaluule pole üksnes minevikunähtus, vaid see on toimiva sotsiaalse rühma elususe tundemärk ka tänapäeval. Varasema üldise rahva asemel võib olla ükskõik milline kahest või enamast
annaabi.ee 
