NARVA
ümbritsetatud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindalad on vastavalt 5,08 km²[5] ja 0,58 km².
Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib
Narva klindilõik.
Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste
linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. Novgorodi kroonika teatas
aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia 8
adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241.
Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe ida kaldale. 1277. aastal
kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja
Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).
Narva Hermanni linnus ja Jaanilinna linnus.
Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. 1558
annaabi.ee 
