Rohunepp
peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal, kõhu all tugev
ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad
valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul
on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged.
Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas,
Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari
pesitseb Poolas ja Ukrainas. Erinevalt teistest nepiliikidest on rohunepp
pikamaarändur, kelle rändeteed ulatuvad Aafrikasse – üle Sahara kõrbe,
kuid teda on talviti kohatud ka Edela-Euroopas ja Loode-Afrikas.
Kus võib kohata... Suuremad ja elujõulisemad asurkonnad Eestis
paiknevad suurtel jõelammidel – Suur-Emajõe, Kasari, Soomaa ja Mustajõe
niitudel. Haudeajal on rohunepi meelispaikadeks üleujutatavad luhaniidud,
kuid teda kohtab ka teistel niisketel niitudel (heinamaadel, rannaniitudel),
madal- ja siirdesoodes.
Eluiga
annaabi.ee 
