Uusromantism, ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, seostades neid modernsete vooludega. Oli Euroopa kirjanduses aastatel 1890- 1920 Uusromantismi iseloomulikeks joonteks on tunnete rõhumine, huvi erilise, imelise ja müstilise vastu, kujutlusvõime vabadus. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjandu...
Põhjuseks oli see, et heliloojad olid piire laiendanud koguaeg ja lõpuks tuli lihtsalt loobuda sellest süsteemist. Heakõlaline muusika asendus dissoneeruva muusikaga. Polnud enam üht kindlat stiili vaid palju erinevaid stiilide paljusus. Suunad ja põhilised esindajad: Hilisromantism Sibelius, Rahmaninov. Impressionism Debussy, Ravel. Ekspressionism Schönberg, Berg , Webern. Neoklassitsism Honegger, Sostakovits, Hindemith. Minimalism Reich, Adams. Neoromantism Gorecki, Kantseli. Neoimpressionism Takemitsu. Folklorism Bartok, Tormis. Peale II ms võeti kasutusele elektroonika. Happening kohapeal sündiv muusikaline etenduse laadne asi. (John Cage) IMPRESSIONISM Claude Debussy (1862-1918) Sel ajal, kui ta tegutsema hakkas oli Prantsusmaa Wagneri mõju all. Impressionismi esikteoseks muusikas oli Debussy ,,Fauni pärastlõuna". Saksa hilisromantikud 1860-1910 Hugo Wolf (1860-1903) oli austria laulumeister
avagardismis. Seal festivalil toimusid nende meeste teoste esiettekanded ja nad on nüüdisajal klassika. Darmstadtis käsitleti probleeme ja toimusid loengusarjad. 1958. liitus selle kursusega USA helilooja John Cage, kes oli USA avangardist. Alates 1960-ndate lõpust ja 70-ndate algusest tekkisid uued voolud: minialism, millest areneb välja postmodernism. Muusikas iseloomustab neid stiile: uus tonaalsus ja neoromantism (enne oli muusika dissoneerunud, kraapiva kõlaga, vastukäiv kõrvadele ning kompositsioon oli raske). Nüüd tulid samad suunad tagasi, tuleb heakõlalisus, seega kaotab avangardistlik muusika oma mõtte. Samas kompositsiooni tehnika ei sutnud välja, kui neoromantism tuli. 1945-1970. peetakse avangardisliku muusika ajaks. MK: Karlheinz Stockhausen ,,Kreuzspiel" oboe, bassklarnet, löökpillid, klaver John Cage (1912-1992)
ekspressionism, dadaism, sürrealism, kirjandusvoolude paralleelne esinemine. Ajalooline taust: Paljusid maid haaranud rahvuslikud või revolutsioonilised liikumised, arvukad lokaalsed konfliktid ning senise aja suurim, Esimene maailmasõda, 1917. aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile. Uusromantism ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. 3. Nimeta modernistliku kirjanduse põhitunnused (väh. 4)
Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi Uusromantism, ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa
Moodusatavad mingi sümbioosi, vähemalt kirjutamistehnikas. Prantsusmaal nimetatakse 19. sajandit romantismi sajandiks - 30ndatel tippromantikuga ja tipprealistid?. Dickensi teosed on autobiograafiliste sugemetega - kuidas inimesed tänu oma positiivsetele omadustele saavutab õnne. EUROOPA ROMANTISM Romantism on selline maailmatunnetus, mis tungib kõikidesse sfääridesse. Ta jääbki prevalveerima, kestab seal kogu aeg alghoovusena kuni tõuseb jälle pinnale. Neoromantism sünnib 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alguses. Romantismi tähtsus rahvakirjanduse tekkimisel, käib rahvusmõttega koos. Romantism on väga soodne hoiak, mis aitab kujuneda rahvus-romantilistel koolkondadel. Romantismi definatsioon: teatud 18. sajandi lõpu, 19. sajandi esimese poole suundumus, trend Euroopa ja Ameerika kirjanduses ja kunstis. 19. sajandi esimene pool tähistab neid tuumikriike. Mingis mõttes on see terminoloogiline küsimus, see termin on läinud käibesse 19
heliloojate oopereid välja vilistamas. I MS ajal kirjutab Puccini triptühhoni (1918) 1. Mantel 2. Õde Angelica 3. Gianni Schicchi 7 1890-el tekkis uus suund Itaalia ooperis verism (Sarnasus prantsuse naturalismiga. Zola) tuleneb sõnast il vero – tõde. Muusika ise pole veristlik, vaid ainestiku valik on selline. 3A. Erich Wolfgang Korngold, neoromantism ja sümbolism ooperis „Surnud linn“ (1920). Puccini Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà, tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. Emich Wolfgang Korngold 1897-1957
prantsusmaal tulid need voolud näiteks ühel kümnendil. Romantism kultuuris ja kirjanduses ei sünni asjad üleöö. On teatud asjad mis seda ette valmistavad, ja tulemus ei pruugi olla üldse see. Romantism on maailmatunnetus mis tunnib kõikidesse elusfääridesse, olleks laiemalt kultuurisuund. Ta jääb prevaleerima ka realisliku suuna all, kestes allhoovusena edasi kuni ta sajandi lõpul taas pinnale tõuseb (neoromantism). Romantism käib rahvuslusega koos, ja ta aitas kaasa rahvuskirjanduse tekkimisel. Enamus kirjandus ja kultuurisuundadel on lai definitsioon. Romantistlik suund ja maailmavaade on olemas juba antiikaegadel. Selle all mõistetakse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi esimese poole trendi euroopa ja ameerika kirjanduses ja kunstis. 19. sajandi esimene pool tähistab tuumikriike, sest nt eesti romantism on alles 19. sajandi II poolel. Termin ise on läinud käibele 19. sajandi I poole jooksul