Retsensioon: Pähklipureja
kes oligi Pähklipureja. Ühel hetkel läks ta magama ning sellele järgnevad sündmused tundusid
mulle kui tema unenägu. Juhtuma hakkasid salapärased asjad. Mulle tundus nagu täituksid
tüdrukukese unistused ja tema mänguasjad ärkaksid ellu. Kõige enam meeldis mulle üks
paarike valges mees ja naine, kes võisid etendada nukke. Nad olid üliilusad ja sellist
tantsuoskust võib lihtsalt suu ammuli vaadata. Veel jäid silma robotlike liigutustega tantsijad,
kellel olid liibuvad neoonsetes toonides kostüümid. Nad lisasid sellisesse graatsilisse
meeleolu vaheldust. Lõpu poole tuli lavale aina rohkem tegelasi, kes olid paaride kaupa
erinevates stiilides kostüümides. Minu arusaama järgi olid nad erinevatest kultuuridest,
näiteks võis ära eristada India ja Hispaania. Lõpus ilmus projektori valgusesse elussuuruses
Pähklipureja. Jäi mulje nagu sõdur oleks olnud tüdruku lemmikmänguasi ning ta on alati
unistanud, et nukk oleks temasuurune.