1. Lamarcki ja Darwini vaated evolutsioonile kokkulangemised ja erinevused Lamarck Darwin Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasuta...
Suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. Aja jooksul muutuvad need populatsioonis valdavaks. See on looduslik valik. Edasi võib järeldada, et loomulik valik kutsub populatsioonides pikapeale esile muutusi, nii et lõpuks tekivad uued liigid. NEODARWINISM - moderne süntees neodarvinism põhiolemuseks on seisukoht, et: populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel; populatsioonid arenevad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; eristumine viib liigitekkele (lisandub reproduktiivne isolat-sioon); nende kõikide koosmõju pika aja jooksul toob kaasa kummulatiivse effekti, mis muudab ka
liikmed ei oma optimaalset koastumust. mida rohkem on populatsioonis indiviide, millel on madalam kohanemus, seda suurem geneetiline surve valitseb. mida tugevam selektsioon/geneetiline surve, seda rohkem isendeid sureb välja. keskmise kiirusega valgud evolutsioneeruvad aga ca 100 korda kiiremini, kui LV-st tulenev geneetiline surve taluks [1 asendus 300 generatsiooni kohta vs 3 asendust 1 generatsiooni kohta]. st varieeruvust on rohkem kui neodarwinism (ainult LV) võimaldab. heterosügootsuse tase pole ka selgitatav ainult LV-ga. NT: iga mutatsioon alustab oma elu heterosügootselt ning püsib polümorfismina seni, kuni kaob või fikseerub (küll aga eeldaks see siis veel suuremat heterosügootsuse taset populatsioonides kui reaalselt on). on näiteid tho, kus LV võib eelistada heterosügootsust, nt malaaria, kus heterosügoodid elavad haiguse edukamalt üle kui dominantsed
annaabi.ee 
