Leedu ajalugu
12. sajandiks on kujunenud välja etnosed.
Kursid - Kuramaal ja Klaipedanil elav rahvas. Semgalid - Põhja-Leedu alad. Seelid -
Ida-Leedu. Zemaidid - Alam-Leedu ehk lauskmaalased, üks tulevase Leedu rahva
põhihõime. Aukstaitid - Ülem-Leedu ehk mägismaalased. Leedulased, kes sulasid
ühte aukstaitidega, elasid Ida-Leedu ja Valgevene aladel. Jatvingid - Lõuna-Leedus,
Lääne-Valgevenes. Skalvid - elasid Nemunase alamjooksul. Muistsed preislased -
Lõuna-Nemunases. Balti hõimude vahelised suhted olid keerulised ja muutlikud.
Leedu muinasaja lõpul- Esile oli tõusnud suuremaid varandusi ja võimu omav
ülikkond ehk piirkondade vanemad, kes olid rahva sõjalisteks ja poliitilisteks
juhtideks (ringkonna vanemad, väejuht, vanem). Arenenud paganlik usk ja rikas
mütoloogia. Olid preestrite seisus, mille eesotsas oli ülempreestrer, kelle mõju oli
väga suur. Jumalustena austati loodusjõude - päikest, kuud, tähti, tuld, vett, välku.