Eesti rahvamuusika ja regilaul
Kui laul
kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise.Eesti rahvalaulu võib ajalooliselt
jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. 19. sajandil ja 20.
sajandi algul olid mõlemad kihistused kõrvuti käibel.
Vanem rahvalaul ehk regilaul
3
Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul.
Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse,
hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani.Eestis oli regilaul üldlevinud
ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid rahvalaulude repertuaaris üldiselt esiplaanile
uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud.Sõna regi-(laul) pärineb
arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'.
Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt.