PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS
Reformi täiendas
armuandmiskirjade
kasutuselevõtt.
Venemaa keisrinna (1762–1796) Katariina II. Pilt: google.ee
1786. aastal anti välja Rahvakoolide määrus (Устав народных училищ), mille alusel
moodustati kõigist seisustest lastele, kubermangulinnades neljaklassilised ülemrahvakoolid ja
(maakonna) kreislinnades kaheklassilised vene õppekeelega alamrahvakoolid, aga Baltimaade
maakonnalinnades jäid venekeelsed alamrahvakoolid vist avamata, sest andmed nende
avamisest ja olemasolust puuduvad[1]. 1787. aastal andis Liivimaa kindralkuberneri Georg
Browne`i välja täiendava koolipatendi, milles nõuti, et igas u ka Eestimaa kubermangu
kihelkonnakeskuses tegutseks kihelkonnakool ja igas mõisakogukonnas mõisa- või külakool.