Kreeka erinevad ajastud antiikajal
Kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnad ja kerkis esile rikas �lemkiht.
Taastusid tihedad sidemed v�lismaailmaga (eriti foiniiklastega). Kolonisatsiooni
tekkega hakkasid kreeklased kodumaalt v�lja r�ndama ja rajama uusi asualid
Sitsiiliasse ja Itaaliasse. V�ljar�nne on tingitud sellest, et p�lluharimismaad j�i
v�heseks, aga ka vajadus raua j�rele. Kolooniatest said rahvarohked ja rikkad
linnad. �htekuuluvustunne: austati �htseid jumalaid ja k�neldi samasid murdeid.
Kreeklased nimetasid end helleniteks, k�iki teisi rahvaid aga barbariteks. Vanimad
t�endid Kreeka t�hestiku e. alfabeedi kohta, mis kujunes foiniikia t�hestiku
p�hjal. T�hestik koosnes 24 t�hem�rgist.
Enamik rahvast teenis elatist p�lluharimisega. Suuremates linnades olid �lekaalus
k�sit��lised. Akropol e. m�gilinn. Koosoleku- ja turuplats e. agoraa.
Kreeka �hiskonna �lemkihi moodustasid suurmaaomanikud e. aristokraadid. Nende p�lde
annaabi.ee 
