mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958- 1960 ehitati torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007. aastal tunnistas Tallinna Linnavolikogu Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni peremehetuks ning määras, et linnamüüritornide eest hakkab hoolt kandma Tallinna kultuuriväärtuste amet. 1902. aastal insener Arthur von Hoyningen-Huene poolt kavandatud ja valminud negooti stiilis hoones, aadressil Suur-Kloostri 11a asub nüüd Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna kunstipedagoogika, muinsuskaitse ja restaureerimise, rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia ning Kunstiteaduste Instituut. 1. novembrist 2009 anti Nunnatorn, Saunatorn ja Kuldjala torn tähtajatult üürile mittetulundusühingule Tallinna Noorteklubi Kodulinn. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Nunnatorn
Sisekujunduses säilnd 1481.a Hermen Rode loodud peaaltar ning 15.saj lõpust pärin Bernt Notke "Surmatants" algustükk. 4) Oleviste- tlin suurim keskaegn ehit, I maini 1267. algselt ehit skandinaav kaupmeest 3-löövilise kodakirik, mis 15.saj ehit ümber basiilikaks. Koor, kesklööv ja Maarja kabel võlvit kaunit hilisgoot tähtvõlvidega. Euroop kõrgemat hulka kuulund gooti telkkiiver läänetornil. Kiiver on korduvlt põlend ning hetkel 123,7m. Sisekujund negooti stiilis. Ainsana kasut kujundamisel fiaaltorne ja ristlillikut. 5) Dominiiklaste Püha Katariina klost-asut 1229, tegut 1246-1525. 1531-suur tulekahju. Kirik tänasen säilind aint müürid ning 2 14.saj pärin lääneportaali, kloost säil 4nurkne siseõu ka osa selle ümber paikn ruumidest ja neid ühend ristkäigust. Õue põhjatiivas asunud munkade söögisali(refektoorium) kohal ehit 19.saj katoliku kirik. 6) Tsistertslaste Püha Miikaeli (Mihkli) nunnaklost- rajat 13
annaabi.ee 
