Temperatuuri tõustes mikroosakeste (elektronid, aatomid, molekulid) soojusliikumine intensiivistub, mille tagajärjel nende paiknemise korrapäratus suureneb ehk sünergeetilises keeles entroopia kasvab. Carnot poolt kasutusele võetud termin entroopia on teatud mõttes ebaõnnestunud mõiste, kuna ta iseloomustab kvaliteedi langust, mittekvaliteetsust. Sellepärast võeti füüsikas kasutusele ka vastandmõiste negentroopia. See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi. Kogu Maakera areng toimub põhiliselt tänu Päikeselt saabuvale energiale. Füüsikas, informaatikas ja täppisteadustes on entroopia täpselt määratletud mõiste ning paljudel juhtudel on võimalik leida tema arvulist väärtust. Kuid enamikel juhtudel jääb entroopia ja negentroopia mõiste
78. Assimilatsiooniefektiivsus 79. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. 80. Kineetiline energia väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhanilise liikumise energia. 81. Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. 82. Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. 83. Negentroopia süsteemi korrastumuse, korrapärasuse määr 84. Aineringe ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal või ühest maa sfäärist teise. 85. Geoloogiline aineringe väike geoloogiline aineringe hõlmab Maa pinna kivimite murenemise, murenemissaaduste kandumise tuule ja veega veekogudesse ning settimise, tihenemise ja kivistumise settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude poolt uuesti murenevad. Suures ringes satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist
tsükkel), mille lõpul masin on samas olekus nagu alguses. Soojusmasin koosneb kolmest osast: soojendi, masin ise ja jahuti. 1) Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Teist liiki perpetuum mobile on masin, mis muudab kogu soojuse tööks 2) Jahtuv keha saab kõrvalt tehtava töö abita soojendada ainult niisuguseid kehasid, mille temperatuur on tema omast madalam. 3) Isoleeritud süsteemi entroopia püüab kasvada maksimumini Entroopia on energia kvaliteedi mõõt. Negentroopia = entroopia miinusmärgiga. Mida suurem negentroopia, seda kvaliteetsem energia. Mehaaniline energia on kõrgema kvaliteediga kui soojusenergia. Siit tuleneb termodünaamika teise seaduse formuleering 3: Kui W on suurim, siis S on maksimaalne. Entroopia kasvu seadus väljendab isoleeritud süsteemi püüdu korrapäratuse poole. Ludwig Boltzmann (1844-1906) - tegi kindlaks, et soe ja külm on mõisted, mille taga on osakeste kiirem või aeglasem liikumine. Pole vaja mingit fluidumit,
süsteem. Mida enam korrastatud on mingi süsteem, seda vähem on võimalust säilitada selle süsteemi "välist ilmet", paigutades ümber süsteemi elemente. Entroopial on palju ühist informatsiooniga Entroopial on palju ühist informatsiooniga, kuigi informatsiooniteoorias võetakse informatsiooni hulka iseloomustavaks suuruseks vastupidiselt entroopiale korrastatud aste. Informatsiooni hulgale vastab negatiivse märgiga entroopia ehk negentroopia, mis nagu informatsiooni hulkki kasvab korrastatuse astme kasvades. Entroopia mõiste on sügavalt juurdunud kaasaegsesse teadusesse Entoopia kui korrastamatuse mõõt mängib erakordselt tähtsat rolli looduslikes protsessides, mis iseenesest toimudes arenevad entroopia kasvu suunas. Kuna selliste protessidega kaasneb korrastamatuse kasv, mis on seotud mehaanilise energia muundumisega soojuseks, siis oli omal ajal isegi päevakorras nn soojussurma probleem.
vahega. töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. II prints. entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on Jääval temperatuuril entroopia muudu pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab valem: suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia. Q-sooj.hulga muut(J), T- abs.temp(K) S-entroopia(J/K) Gaasi töö paisumisel on võrdne gaasi rõhu ja ruumala korrutisega A=p*V P-rõhk Sooj.mas. SoojendiT1 Q1Gaas--Q2JahutiT2, gaasist väljub
Entroopia on kommunikatsiooniteoorias seotud välisfaktoritega, mis moonutavad teadet, rikuvad selle terviklikust ja saaja poolt vastuvõtmise võimalikkust. Igat müraga kanalit iseloomustab selle info edastamise piirkiirus. Edastamise kiirus, mis on piirkiirusest suurem, tekitab vigu. Samas võib kiirus läheneda piirväärtusele altpoolt ükskõik kui lähedale ning vastava kodeeringuga on võimalik saavutada väga väike vea tõenäosus ka suvalise mürasisaldusega kanalis. Negentroopia on seotud juhtumitega, kus mittetäielik või moonutatud teade on vastuvõtja poolt kätte saadud tänu viimase võimekusele vigast teadet lahti kodeerida. Liiasust, mille eesmärgiks on kommunikatsiooni ebaõnnestumise ennetamine, demonstreeritakse tavaliselt inimkeelte näidetel. Arvatakse, et kõikides keeltes on liiasuse tase umbes pool kogu infost (näide telegramm). Teiselt poolt on liiasus kasutajaliideste disainimisel täiendava müra allikaks
· Lõputu hulk informatsiooni versus vähe informatsiooni Nb. Info hulk ei tähenda kasuliku info hulka vaid sisaldab kõiki võimalusi sh kasutuid, imelikke jne ehk kajastab juhuslikkuse määra "Kasulikkus" sõltub kasutajast ja mõnikord on "halb" info "kasulik" ning mei dhuvitab kas see on ainuke info või on veel variante korrapärasuse kasvades variantide arv väheneb · Korrapäratus (juhuslikkus) versus korrapärasus (ennustatavus) · Entropia ja negentroopia · Energia puudus tööks (veekann ja köök) · Kasutame Päikese energiat läbi fotosünteesi loodud keemiliste ühendite valminud toidust korrapärasuse loomiseks ehk elutöö tegemiseks Keha - süsteemide süsteem · Närvirakk teeb oma tööd juhib organismi · Lihasrakk viib inimese sinna kuhu vaja (tavaliselt toidu juurde) · Seedesüsteem tegeleb toitlustamisega · Süda ja veresoonkond täidab transpordi ülesannet keha eri osade vahel
· Albeedo on maapinna võime peegeldada tagasi päikesekiirgust · kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. · potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. · Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e süsteemi korrastamatuse määr · Negentroopia · Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine · geoloogiline aineringe · bioloogiline aineringes tekivad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm aineteks millest hiljem tekib uus elusaine. · suur geoloogiline aineringe satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad
Oluliselt mõjutavad pindpinevust mitmesugused lahustunud orgaanilised ained, näiteks pindaktiivsed ained ehk detergendid. Loodusvetes on pindpinevus väiksem rabajärvedes, veeõitsengute korral ja suurtaimestiku poolest rikastes järvedes (Joonis 15). Pindkile on elupaigaks reale organismidele, m! ida üldistatult kutsutakse neustoniks! 8. Termodünaamika. Termodünaamika kolm seadust. Süsiniku aineringe, fotosüntees. Ajanool ja entroopia-negentroopia. Universaalne taandaja ja universaalne hapendaja kui Maa elukeskkonna kujundajad. Nende allikad-päritolu. ! ! Termodünaamika I printsiip - Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ning paisumisel tehtavaks tööks. Keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga ∆U=∆Q+A; ∆Q - gaasile juurdeantav soojushulk, ∆U - gaasi sisenergia muut ja A –gaasi kokkusurumisel tehtud töö.
78. Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. 79. Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. 80. Negentroopia on vastandmärgiga entroopia. See on süsteemi korrastumuse ja korrapärasuse määr. 81. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise.1. Aineringe maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka. 2. Aineringe kiirus näitab missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis. 3. Aineringe aeg on aineringe toimumise (uuenemise) aeg. 82. Geoloogiline aineringe ehk kivimiteringeks nimetatakse kivimite ringkäiku looduses. 83
170. Mis on entroopia? Entroopia on energia kvaliteed mõõt. 171. Kuidas on ülekantava soojushulga entroopia seotud temperatuuriga? Mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on entroopia, kuigi ülekantav soojushulk on sama 172. Mida väljendab entroopia ja temperatuuri korrutis? dQ = T dS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). 173. Mis on negentroopia? Negentroopia on negatiivne entroopia 174. Kuidas hinnata energia kvaliteeti? Mida suurem entroopia, seda madalam kvaliteet 175. Mis on süsteemi termodünaamiline tõenäosus? Reaalsete protsesside kulgemine iseeneslikult vaid ühes suunas tuleneb aine molekulaarsest ehitusest · Iga süsteemi olekut (energiat) on võimalik realiseerida erineva arvu mikroolekute kaudu · Termodünaamiline tõenäosus W ongi mikroolekute arv, mille kaudu antud süsteemi
energia. · Potentsiaalne energia- kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne · Entroopia- süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. · Negentroopia-See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi. Kogu Maakera areng toimub tänu (põhiliselt) Päikeselt saabuvale energiale · Aineringe- ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
liikumise energia. Potentsiaalne energia- kasutamata töövaru – bensiin, pingul kumm jne Entroopia-– süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. Negentroopia-See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi. Kogu Maakera areng toimub tänu (põhiliselt) Päikeselt saabuvale energiale Aineringe- ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi
2. Termodünaamika II printsiip-(entroopia seadus)-protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseivalt toimuda ainult sekl tingimusel, kui energia läheb konsentreeritud vormist hajutatud vormi..kuna osa energiats hajub alati ..st et kineetiline enrgia ei muutu kunagi 100%potentsiaalseks energiaks. Entroopia-on kasutamiseks kättesaamatu energiahulgamäär ehk süsteemi korrastamatu määr. Negentroopia- 30)Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega nim. Fotosünteetilselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks. Organismide reaksioone päeva ja öö pikkuse vahekorras nim. Fotoperiodismiks. Enamustel loomadel on päevatsükkel!!mõnedel lunaar ehk kuutsükkel ning paljudel aastatsükkel. Vastavalt valgustundlikkusele jaotatakse: 1. Pikapäevataimed-nisu, hernes, lina, rukis 2. Lühipäevataimed-mais, riis, sorgo.. 3. Päevaneutraalsedtaimed-kaer, vesihein
võrdsustuvad. Ka võib seda mõista niimoodi, et korrastatud süsteemi (piltlikult nt pusle mäng) lahtivõtmisel ja uuesti juhuslikul kokkupanemisel on tekkinud pilt suuresti erinev algsest pildist. Aga kui see süsteem oleks juba segamini ning kui see veelkord segi paisata ja juhuslikult kokku panna, siis on tekkinud pilt väga sarnane segipaisatud süsteemi algse pildiga. Entroopia on termodünaamika üks põhimõisteid. Negentroopia on entroopia vastand. 3.1.12. Reaalse gaasi olekuvõrrand: a (p + )(Vkm - b) = RT Vkm Konstandid a ja b on eksperimentaalselt määratud van der Waalsi konstandid ja erinevate gaaside puhul erinevate väärtustega. M Olgu gaasi hulk kilomeetrites Z, siis Z = µ ja gaasi ruumala V = zVkm . 3.1.13. Reaalse gaasi eksperimentaalne isoterm:
konstantseks. Esimene väide käib suvalise, teine ainult pööratavate protsesside kohta. Täpselt niisamuti, nagu oli energiaga kinnises süsteemis: kui jõud olid konservatiivsed, jäi energia konstantseks, kui mitte, siis Entroopia väljendab ülekantava energia kahanes. Ainult et kui energia tähistas töövõimet, soojushulga suhet (jahutaja) siis entroopia hulk näitab töövõimetust. Et seda häirivat temperatuuri. Mida kõrgem on erinevust kaotada, kasutatakse mõnikord negentroopia keskkonna tempeatuur, seda mõistet - see oleks siis sama, mis entroopia, ainult raskem on toota kasutuskõlblikku vastasmärgiga. energiat. Termodünaamilised potentsiaalid. Kolm olekuparameetrit moodustavad (matemaatilise) kolmruumi, protsesse kirjeldavad selles pinnad ja jooned. Tekib kiusatus termodünaamikat "geometriseerida". Nagu mehaanikas, saab ka siin konstrueerida potentsiaalivälju,
22 Simonov- Emotsioon= määramatus x rahuldamata vajadus. Max: min rahuldatud ja max ebamäärane (teadmatu). Emotsioonide tugevuse määrab ära see, kuivõrd määramatu see inf on, kui palju on infi ja kui palju on teadmatust tingimuste jms suhtes. Mida vähem inimene teab, mida ebamäärasem on olukord, mida vähem saab aru asjadest, seda tugevamini emotsioon tekib. Negentroopia. Schachter, Valins jt: kognitiivne atributsiooniteooria. Inimene umbes mõtleb välja, miks ta peaks emotsionaalseks muutuma. Emotsiooni sisu ja miuke see on, sõltub sellest, kuda inimene tõlgendab olukorda. Kuidas me mõtleme olukorrast, põhjustest, mida me teame maailma jne kohta, vastavalt sellele tuleb ka emotsioon. Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepidevalt muutumisel. Stress pole frustratsioon
Poolt: "Aeg maha" fenomen on kõigile tuntud. Vastu: Puuduvad täpsed uuringud kehalise tegevuse nn dooside kohta. Puuduvad võrdlusandmed erinevate spordialade mõju kohta. VASTANDPROTSESSIDE TOIME TEOORIA Olemus: Organismile toimivate stressoritega toimetulek nõuab pingutust. Sama- aegselt pingutuse suurenemisega kasvab vastupidise protsessi (lõdvestuse ehk relaksatsiooni) negentroopia ehk teiste sõnadega lõdvestuse sisemine potentsiaal. Pingutuse lõppedes hakkab see potentsiaal realiseeruma. Poolt: Kõik looduses toimuvad protsessid sisaldavad sellist unikaalset vastand- protsesside süsteemi. Vastu: Raske on abstraheerida mitmetest muutujatest koosnevast tervikust üks ning läbi viia täpselt mõõdetav eksperiment. TEADVUSTATUD REGULATSIOON
annaabi.ee 
