Eksamikonspekt
Peamised muutused Eesti järvedes viimastel aastakümnetel seoses eutrofeerumisega
Üldaluselisus, pH, fosfaatide ja sulfaatide sisaldus ning orgaaniliste ainete sisaldus on oluliselt tõusnud.
Kihistumine on suurem, põhjalähedase veekihi suvine hapnikusisaldus on tunduvalt vähenenud.
Kliimamuutuse tagajärg: vegetatsiooniperiood on pikenenud, biogeenide hulk jaguneb aasta jooksul ühtlasemalt.
N:P suhte kahanemine soodustab suvist sinivetikate vohamist.
Neelvetikate laienev levik kõigis järvetüüpides.
Muutused kalastiku koostises: kogre ja linaski arvukuse kasv ning ahvena ja haugi arvukuse langus. Uute
makrofüüdijärvede lisandumine, suurjärvedes pilliroovööndi laienemine ja litoraali liigilise koosseisu
vaesumine.
Järvede miksotrofeerumine allohtoonse ja autohtoonse orgaanilise aine samaaegne akumuleerumine. Enamus
Eesti järvi lõpetab oma arengu segatoitelises staadiumis.
Leelistumine õhusaaste tulemusena Kirde-Eesti järvedes.
annaabi.ee 
