"neeldumisena" - 1 õppematerjal

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

Elektromagnetilised kiirgused nagu röntgeni- ja γ-kiirgus on kaudselt ioniseerivad. Nad ei põhjusta ise keemilist ega bioloogilist kahjustust, kuid liikumisel absorbeerivas aines annavad nad ära energiat, tekitades kiireid laetud osakesi. See, kuidas röntgenikiirgus neeldub, sõltub kiirgusvoo footonite energiast ja absorbeeriva materjali keemilisest koostisest. Neeldumine võib toimuda koherentse hajumisena, Comptoni hajumise e inkoherentse hajumisena, fotoelektrilise neeldumisena või paari moodustumisena. Radiodiagnostika ja –teraapia seisukohast on olulisemad Comptoni hajumine ja fotoelektriline neeldumine. Suurte energiate puhul, näiteks 60-Co või radioteraapiaks kasutatavatest kiirenditest saadav, on kiirguse neeldumisel domineeruv Comptoni protsess. Comptoni protsessi käigus toimub interaktsioon footoni ja nn vaba elektroni või aatomi väliskihi elektroni vahel, mille energia on tühine võrreldes footoni energiaga.