Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Elektromagnetilised kiirgused nagu röntgeni- ja γ-kiirgus on kaudselt ioniseerivad.
Nad ei põhjusta ise keemilist ega bioloogilist kahjustust, kuid liikumisel absorbeerivas
aines annavad nad ära energiat, tekitades kiireid laetud osakesi.
See, kuidas röntgenikiirgus neeldub, sõltub kiirgusvoo footonite energiast ja
absorbeeriva materjali keemilisest koostisest. Neeldumine võib toimuda koherentse
hajumisena, Comptoni hajumise e inkoherentse hajumisena, fotoelektrilise
neeldumisena või paari moodustumisena.
Radiodiagnostika ja –teraapia seisukohast on olulisemad Comptoni hajumine ja
fotoelektriline neeldumine.
Suurte energiate puhul, näiteks 60-Co või radioteraapiaks kasutatavatest kiirenditest
saadav, on kiirguse neeldumisel domineeruv Comptoni protsess.
Comptoni protsessi käigus toimub interaktsioon footoni ja nn vaba elektroni või
aatomi väliskihi elektroni vahel, mille energia on tühine võrreldes footoni energiaga.