Harilik kärnkonn
Märgade ilmadega on kärnkonn kõige
aktiivsem. Hommikuks on kärnkonn enamasti liikunud tagasi oma
esialgsesse peidupaika ja nii võib mitu kuud ühes urus elada.
TOITUMINE
Kärnkonnade peatoiduks on putukad ning limused ja nälkjad aga ka
põrnikad, röövikud, kärbsed, vihmaussid ja isegi väikesed hiired.
Väikest ja liikuvat saaki püüab kärnkonn kiire keeleliigutusega,
suuremat saaki haarab ta kogu suuga.Hammaste puudumise tõttu
neelavad kärnkonnad saaklooma tervena mitme neelatusega alla.
Kärnkonn ei tunne oma saaki ära, pigem proovib ta pimedas jahti
pidades rünnata ja ära süüa iga pisikese tumeda liikuva kogu. Ühe
uurimuse käigus selgus, et harilik kärnkonn püüab kinni püüda 1 cm
suurust tumedat paberitükki, pidades seda saagiks, kuid suuremate
tükkide järele ta enam ei haara.
PALJNEMINE
Kevadel, kui kärnkonnad talveunest ärkavad, võtavad nad ette massilise
rände paljumispaikade poole. Nad kogunevad alati kindlaks kujunenud
tiikide juurde
annaabi.ee 
