Röndgenkiirgus
anumasse ja ioniseerib gaasi, tekib ioon ja elektron, mida väli kiirendab
anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega
ka neid ioniseerides. Nii tekib hetkeks vool ja neid vooluimpulsse Geiger-
Mülleri loendur loendab. Kui anuma sisendava ette panna difraktsioonivõre,
on võimalik loendurisse jõudvaid footoneid eraldada energia järgi.
Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva
neelamisteguri tõttu on võimalike näha siseorganeid. Veel kasutatakse
röntgenkiirgust ravis vähi vastu, proovides tugeva kiirgusega lõhkuda
vähirakkude struktuuri.
Röntgenkiirguse detekteerimisel on ka suur tähtsus radioaktiivsete ainete
uurimisel ja astronoomias. Difraktsioonivõre tööpõhimõtte abil saab
röntgenkiirgusega uurida kristallide siseehitust
1) astronoomias uuritakse taevakehade ehitust nende kiirguse abil 2)
annaabi.ee 
