M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
«See on ometi ükskõik. Meil pole muud kui täidame oma kohust; kas keegi meid näeb või
mitte,
pole meie asi. Kas sul pole siis sugugi põhimõtteid?»
472
«Hüva, ma ei ütle enam midagi, olen teenijatüdruk. Kes on Jimi ema?»
«Mina olen ta ema. Ma näppan tädi Sally kleidi.»
«Noh, siis pead onni jääma, kui mina Jimiga putket teen.»
«Mitte kauaks. Ma topin Jimi riided õlgi täis ja panen voodisse. See on siis Jimi
ümberriietatud
ema. Jim võtab minu seljast neegrinaise riided ja paneb selga ja me läheme kõik koos
minema.
Kui väärt vang teeb sääred, siis nimetatakse seda ärakargamiseks. Näiteks kui mõni kuningas
plehku paneb või mõni kuningapoeg; ükskõik, kas päris kuningapoeg või mõni, kellest
arvatakse,
et ta on.»
Tom kirjutas siis «annoniimkirja», ma näppasin öösi neegriplika kleidi, panin selga ja
lükkasin kirja ukse alt tuppa, nagu Tom käskis. Kirjas seisis:
«Ettevaatust! Hädaoht läheneb. Pidage silmad lahti.
Tundmatu sõber.»