Vaskuss
Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt
heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist
täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal).
Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades,
tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja
öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide
all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru
uuristada.
Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt
loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast
toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest,
putukavastsetest, hulkjalgsetest jne. Vaskuss läheneb saagile rahulikult, kombib seda
annaabi.ee 
